Ukraina väidab, et on võtnud kasutusele laserrelva, mis suudab droone alla tulistada kuni kahe kilomeetri kõrguselt. Asjast teatas Ukraina uudisteagentuur Interfax.

Ukraina sõjaväe esindaja sõnul on relv „päris ja täielikult töökorras”, kuigi ta ei paljastanud, kus see praegu asub.

„Võime kinnitada, et Ukraina, kui mul on õigus, on viies riik, mis kasutab sellist laserrelva,” kommenteeris kolonel Vadõm Suhharevski Interfaxi teatel.

Kui Suhharevski väide laserrelva kohta vastab tõele, võib see olla vastus laskemoona puuduses kannatanud Ukraina murele.

Laserrelvasüsteeme kasutatakse näiteks droonide ja tiibrakettide vastu võitlemiseks. Soome kaitseväe peastaabis õhutõrjesüsteemide arendajana töötanud Esa Kelloniemi ütleb, et mehitamata õhusõidukite sagenev kasutamine on kiirendanud laserrelvade arengut.

Droonid on odavad, nende vastu võitlemiseks kasutatav laskemoon ja raketid on kallid, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks on võimalik lasta laserrelvadest seni, kuni elektrit jätkub. Praktikas tähendab see odavat, põhimõtteliselt lõputut laskemoona.

Kelloniemi nimetab laserrelvade teise eelisena logistikat. Laserrelvad ei hõlma laskemoona ladustamist ja teisaldamist. Ka traditsiooniline laskemoon vananeb ühel hetkel.

Laserrelvade nõrkusteks võivad olla näiteks süsteemide tundlikkus udu ja pilvede ning muude ilmastikutingimuste suhtes, kus valgus ei saa takistamatult edasi liikuda, selgitab Kelloniemi.

Kelloniemi ütleb, et just suurriigid on viimastel aastatel investeerinud suuri summasid suunatud energia, näiteks laser- ja mikrolainerelvade arendamisse. Tasapisi hakkavad need ka operatiivkasutusse jõudma.

„Ma ei imestaks üldse, et Ukraina, millel on pikka aega olnud kõrgetasemeline sõjatehniline oskusteave paljudes valdkondades, on nüüd välja töötanud oma süsteemi,” ütleb Kelloniemi.

„Ma pean väidet, et neil oleks midagi sellist, üsna usutavaks,” sõnab ta.

Teadet ei tasu aga üle tähtsustada. Kelloniemi toob välja, et vaevalt on Ukrainal massiliselt uut relvastust ning sõja käik ei muutu ühe laserrelva võimsusega.

Ta tuletab meelde, et teatel on ka propagandaväärtus ning Ukrainale meeldib sõja ajal relvasüsteemide käekäigust teada anda.

Laserrelvad on suhteliselt uued.

USA merevägi võttis selle kasutusele augustis 2022. Iisrael seevastu teatas novembris, et tema enda laserrelv on kasutusvalmis aasta jooksul.

USA väljaanne CNN teatas novembris, et pole päris selge, millistel riikidel on õnnestunud sarnane relv välja töötada. Briti väljaande Financial Times andmetel arendavad vähemalt Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Lõuna-Korea ja Hiina oma laserrelvi.

Iraan seevastu teatas 2022. aastal, et laserrelvi oleks võimalik toota, kuigi kahtlustatakse Hiina laserrelvasüsteemi kasutamist, vahendab CNN.

Suurbritannia teatas aprillis, et tema laserrelv Dragonfire on kasutusvalmis hinnanguliselt 2027. aastal. Toonane kaitseminister Grant Shapps ütles, et relva arendamisega kiirustatakse ja kui relv on valmis, võib selle saata Ukrainasse.

„Ütleme nii, et see ei pea olema ideaalses seisukorras, et Ukraina võiks selle kätte saada,” ütles Shapps BBC-le.