Donald Trumpil on Ukrainas rahulepingu läbirääkimistel raskusi ja ta võib muuta oma meelt sõjalise abi andmisest keeldumise osas, väitis riigi endine välisminister.
43-aastane Dmõtro Kuleba ütles, et Venemaa ja Ukraina vahel on endiselt „põhimõttelisi erinevusi”, mis muudavad rahu võimatuks. „Minu arvates kiireid läbirääkimisi ei tule,” ütles ta Briti väljaandele Times.
USA presidendiks valitud Donald Trump on korduvalt väitnud, et suudab Valgesse Majja naastes Ukraina sõja ühe päevaga lahendada, selgitamata, kuidas.
Kuleba esindas Ukrainat 2022. aasta märtsis Türgis katkenud rahuläbirääkimistel. Läbirääkimised jooksid umbe, kuna Chelsea jalgpalliklubi endine omanik Roman Abramovitš sai Ukraina-Valgevene piiril läbirääkimiste vahendajana tegutsedes mürgistuse.
Seotud kätega ukrainlaste surnukehade avastamine Butšas paljastas seejärel Venemaa julmuste ulatuse ja kõnelused kukkusid kuu aega hiljem kokku.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõudnud rahu eest NATO liikmelisust. Samas on ta möönnud, et Kiiev ei suuda riigi okupeeritud osi jõuga vabastada, mis viitab sellele, et kokkulepe okupeerimata Ukraina jaoks võib olla rahuldav.
Kuleba aga ütles, et NATO pakub Ukrainale liitumiskutse ainult kindlal kuupäeval kümne kuni kahekümne aasta pärast. Ta ütles, et sellega ei saa aga nõustuda, kuna see muudaks Ukraina edasiste Venemaa rünnakute suhtes vahepealsel perioodil haavatavaks.
„Euroopa ja Lääne poliitikute põlvkondi kasvatati dialoogi ja kompromissi ideel, mis on parim viis rahu kindlustamiseks. Kõik, mida nad Putiniga tegid, põhines neil kahel kontseptsioonil,” ütles ta.
„See strateegia ebaõnnestus, sest Putin tegi oma valiku. Ta ei vaja kompromisse, ta ei vaja järeleandmisi. Tal on selge arusaam, mis on tema jaoks võit. Võit allutab Ukraina riigi tema tahtele. Selle sõja tõeline lõpp on see, kui ainult üks meist jääb ellu. Kas Ukraina või Putin.”
Üks lahendus oleks Briti ja Prantsuse rahuvalvajate paigutamine eesliinile ajal, mil Ukraina ootab NATO liikmeks saamist. Trump pooldas seda ettepanekut Pariisis kohtumisel Zelenski ja president Macroniga, vahendab Wall Street Journal.
Kuid Kuleba ütles, et ettepanek ei ole teostatav ja ütles, et raha oleks parem kulutada relvade saatmiseks. „Rahuvalvemissioonile on hinnanguliselt mõeldud 40 000 sõdurit. Proovige venitada 40 000 sõdurit piki 1500 km pikkust rindejoont. See tuleb väga õhuke punane joon,” ütles ta.
Kunagine Zelenski liitlane Kuleba oli sunnitud septembris ametist lahkuma, olles viimane ohver ümberkorraldustes, mille tulemusel koondas endine teleprodutsent Andri Jermak võimu presidendile lähedase nõunike grupi kätte.
Kindral Valeri Zalužnõi, Ukrainas ülipopulaarne tegelane ja keda laialdaselt peeti Zelenski potentsiaalseks rivaaliks, tagandati sel aastal sõjaväe ülemjuhataja kohalt ja määrati suursaadikuks Londonisse.
„Veetsin palju aega sees,” ütles Kuleba. „Muidugi olen olnud osaline paljudes sisemistes võitlustes. Kuid presidendil on üks eesmärk: sõda võita. Kui ta usub, et tal on sõja võitmiseks vaja valitsust ümber korraldada, on tal õigus seda teha.”
Peale selle, et Kuleba võttis ümberpiiratud Lõmani linnast omale kutsika, lisaks koerale, kelle ta päästis Mariupolist varem sõja ajal, on ta pärast ametist lahkumist võtnud vastu Harvardi vanemteadlase rolli.
Kiievi kondiitriäris espressot juues tõrjus ta Trumpi ähvardusi sõjaline abi Ukrainalt ära võtta ja ütles, et järgmine USA president on sunnitud meelt muutma, kui Kiievit ähvardavad taas Vene väed. „Tal on suurepärased instinktid, et hinnata, mis on tema jaoks hea siin ja praegu – ja see võib muutuda,” ütles ta. „Kui olukord Ukraina jaoks lahinguväljal väga halvaks läheb, ähvardab oht saada süüdistatud Ukraina bussi alla viskamises. Ta muudab meelt ja osutab abi.”
Kui Ukraina läheneb sõja kolmandale aastapäevale, ei soovi enamik Euroopa riike kaitsekulutusi suurendada – välja arvatud Poola ja Balti riigid.
Kuleba ütles, et Euroopa poliitikud kardavad liiga palju oma valijaid, et kaitsekulutusi suurendada, ning süüdistas neid luureinfotundide ignoreerimises Venemaaga sõja reaalsest võimalusest.
Kuid ta ütles, et Suurbritannial, Saksamaal ja Prantsusmaal pole muud valikut, kui saata Kiievile miljardeid sõjalist abi. „Ma ei usu, et Euroopa reedab Ukraina väga lihtsal põhjusel – sest nad teavad, et kui Ukraina kukub, tuleb sõda nende maale. Seega, olgu Ukraina toetamise hind milline tahes, on nende enda sõja hind palju suurem,” ütles ta.
Ukraina peatas valimised sõjaseisukorra alusel ja mõned on spekuleerinud, et Zelenskit võidakse sundida korraldama valimised, mis on juba ületanud Ukraina põhiseaduses sätestatud viieaastase tähtaja.
Kuid Kuleba ütles, et ukrainlased ei usalda digitaalset hääletamist, mis on võib-olla ainus meetod, mis lubab sõduritel ja tsiviilisikutel hääletada eesliini linnades, ning et valimiskampaania oleks sõja ajal lõhestav. „Kuidas hoida riigi ühtsust vaenlase vastu, lõhestades samal ajal riiki sisemiselt poliitiliste narratiividega?”
