Donald Trumpi meeskond teatas Euroopa ametnikele, et USA ametisse astuv president nõuab NATO liikmesriikidelt kaitsekulutuste suurendamist 5 protsendini SKT-st, kuid kavatseb jätkata sõjalise abi andmist Ukrainale.
USA valitud presidendi lähimad välispoliitilised abid jagasid tema kavatsusi sel kuul peetud aruteludes Euroopa kõrgete ametnikega, väidavad kõnelustega tuttavad inimesed, kui ta tugevdab oma poliitikat Euroopa ja Venemaa sissetungi suhtes Ukrainasse, vahendab Financial Times.
Oma Valge Maja kampaania ajal lubas Trump katkestada abi andmise Ukrainale, sundida Kiievit viivitamatutele rahuläbirääkimistele ja jätta NATO liitlased kaitseta, kui nad ei kuluta piisavalt kaitsele – see hirmutab Euroopa pealinnu.
Kuid üllatusena liitlastele, kes on sügavalt mures oma võime pärast toetada ja kaitsta Ukrainat ilma Washingtoni toetuseta, kavatseb Trump nüüd pärast ametisse astumist säilitada USA sõjalised varud Kiievile, ütlesid kolm inimest, kes on saanud ülevaate aruteludest Lääne ametnikega.
Samal ajal kavatseb Trump nõuda NATO-lt oma 2-protsendilise kulueesmärgi – mida alliansi 32 liikmest täidab praegu vaid 23 – rohkem kui kahekordistamist 5 protsendini, ütlesid kaks vestlusega kursis olevat inimest.
Üks inimene ütles, et nad mõistavad, et Trump lepib 3,5 protsendiga ning et ta kavatseb selgesõnaliselt siduda suuremad kaitsekulutused USA-ga soodsamate kaubandustingimuste pakkumisega. „On selge, et me räägime 3 protsendist või enamast [NATO juunikuu tippkohtumisel] Haagi tippkohtumisel,” ütles teine euroametnik, kes andis Trumpi mõttekäigust ülevaate.
NATO liitlased arutavad juba juunis toimuval liidrite kohtumisel eesmärgi tõstmist 3 protsendini, kuid paljud pealinnad on mures keeruliste eelarveotsuste pärast, mida selleks oleks vaja teha.
Valge Maja juhtimis- ja eelarvebüroo andmetel kulutab USA 2024. aastal kaitsele umbes 3,1 protsenti SKT-st. Trumpi esimese presidendiaja viimasel aastal 2020. aastal ulatusid Pentagoni kulutused 3,4 protsendini.
NATO peamised Euroopa liitlased, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia ja Poola kohtusid kolmapäeva õhtul Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et arutada, kuidas mandril kohandatakse kaitsepoliitikat vastuseks Trumpi naasmisele.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz pidas neljapäeval EL-i liidrite tippkohtumise ajal Trumpiga eraldi telefonikõne. Scholz ütles hiljem ajakirjanikele, et on „üsna kindel, et USA ja Euroopa jätkavad oma toetust Ukrainale”. Briti kõrgemad julgeolekuametnikud sõitsid selle kuu alguses Washingtoni, et hinnata valitud presidendi plaane.
Kuigi Trump usub endiselt, et Ukraina ei tohiks kunagi NATO liikmeks saada ja ta soovib konflikti viivitamatut lõpetamist, siis usub valitud president, et relvade tarnimine Kiievile pärast relvarahu tagab „rahu läbi jõu” tulemuse, lisasid nad.
Zelenski ütles neljapäeval pärast 24 tundi kestnud kohtumisi NATO ja EL-i liidritega Brüsselis, et Euroopa lubadustest Ukrainat kaitsta „ei piisa” ilma USA osaluseta.
