Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõstetakse 18 aastani. Samuti hakkab töövõimetushüvitiste süsteemi sisemine vanusepiir olema 18 aastat senise 16 aasta asemel. Lisaks pikeneb töövõimetuspensioni edasilükkamise võimalus.
Muudatuste eesmärk on tõsta toetuste vanuse alampiir 18 aastani, et vanusepiirid vastaksid noorte koolikohustuse seaduse järgsele koolikohustuse lõppemisele. Sama kaua jätkub ka vanemate ülalpidamiskohustus.
Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõuseb 16 aastalt 18 aastale. Invaliidsushüvitise saajad lähevad täisealistele inimestele mõeldud toetuste peale senise 16. eluaasta asemel 18-aastaselt. Alla 18-aastastele lastele makstakse lapse puudetoetust. Lisaks piiratakse senise olukorraga võrreldes töötu abiraha maksmisel sätestatud erandeid, mis teatud juhtudel võimaldavad maksta töötu abiraha ka alla 18-aastastele.
Muudatus ei mõjuta juba määratud hüvitisi. Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja rahvapensioni talituse rehabilitatsioonihüvitiste osas kehtivad muudatused üleminekumääruste alusel 2009. aastal ja hiljem sündinutele. Töötu abiraha osas kehtib muudatus 2008. aastal ja hiljem sündinutele. Invaliidsushüvitiste maksmist pikendatakse kuni järgmise seadusjärgse läbivaatamise või lõpetamiseni.
Teatud sissetulekupiiride ületamisel töövõimetuspensioni peatamist võimaldava seaduse kehtivusaeg pikeneb 2025. aasta lõpuni. Sel perioodil hinnatakse töötasu ja pensioni ühitamist käsitlevate õigusaktide väljatöötamise võimalusi.
Eesmärk muuta toetuste süsteemi selgemaks ja vähendada koormust riigieelarvele
Seadusemuudatuste eesmärk on muuta hüvitiste süsteemi selgemaks ja suurendada toetuste süsteemi järjepidevust alaealiste õiguslikku seisundit määratlevate kesksete kohustuste ehk noorte koolikohustuse ja tema vanemate ülalpidamiskohustuse suhtes.
Muudatustega vastab regulatsioon paremini nii seadusjärgsele täisealisuse piirile kui ka väljakujunenud arusaamale täisealiseks saamise tähendusest. Muudatustega rakendatakse ka valitsuse programmis sätestatut, mille kohaselt valitsus kaotab kohustusliku hariduse pikendamisest tulenevad võimalikud kattumised kutsealase rehabilitatsiooni hüvitistes. Kavandatavad vanusepiiride muudatused soodustavad ka üldtoetuse rakendamist vastavalt valitsusprogrammile.
Muudatuste eesmärk on tasakaalustada ka riigieelarvet. Muudatused vähendavad hinnanguliselt riigieelarve kulusid alates 2027. aastast kokku ligikaudu 48,5 miljoni euro võrra. 2025. aastal vähenevad riigieelarve kulud hinnanguliselt kokku ligikaudu 6,9 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kokku ligikaudu 35,8 miljoni euro võrra, kuna muudatused jõustuvad etapiviisiliselt.
Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Puuetega inimeste toetuste seaduse muudatused jõustuvad aga 2027. aasta 1. jaanuaril. Soome president peaks seadused kinnitama neljapäeval, 5. detsembril 2024.
