Kolmas maailmasõda võib lahvatada, sest väidetavalt valmistab Putin ette „maahaaramist”, et „taastada Nõukogude Liit”.

Eksperdid hoiatasid, et Vene türann ei ohjelda oma mõrvarlikke ambitsioone oma territooriumi laiendamiseks – isegi kui USA ametisseastuv president Donald Trump pakub talle rahulepingut sõja lõpetamiseks Ukrainaga, vahendab Daily Mail.

Kaitseanalüütikud on ka hoiatanud, et Putin võib üritada mõrvata Volodõmõr Zelenskit osana tema kurjast pikaajalisest ambitsioonist võita oma idabloki naaber, kuhu ta ligi kolm aastat tagasi tungis.

Buckinghami ülikooli julgeoleku- ja luureekspert professor Anthony Glees väidab, et Putinil ei ole kavatsust loobuda püüdlustest hõivata rohkem maad.

Emeriitteadlane hoiatab, et Vene despoot soovib taastada 1991. aastal pärast külma sõja kaotamist kokku varisenud NSV Liidu vanu piire.

Ning jahedust tekitavalt kardab professor Glees, et kui Putin peaks sellise teo toime panema, tõmbaks see maakera järgmisse apokalüpsisesse, kus Trumpi rumal ja vale rahukokkulepe paneb aluse uuele sõjale.

„[Putin] pöördub oma strateegilise plaani poole taastada NSVL ja selle satelliitsüsteem kõiges, välja arvatud selle nimi, pöörates kõigi 1997. aasta järgsete NATO riikide vastu,” ütles professor Glees väljaandele Mirror.

„Ta on öelnud, et ta kavatseb sundida neid NATO-st lahkuma ja ma usun, et peaksime seda ohtu väga tõsiselt võtma, nagu oleksime pidanud kõiki tema ähvardusi tõsiselt võtma, kuid me ei suutnud seda teha,” märkis ta.

„Me räägime Soomest, Rootsist, Poolast, Tšehhist, Ungarist, Bulgaariast, Eestist, Lätist, Leedust, Rumeeniast, Slovakkiast ja Sloveeniast; Albaaniast, Horvaatiast, Montenegrost ja Lääne-Makedooniast. Teisisõnu, tõesti suur haare Putini poolt, nii suur, et ma olen kindel, et hakkame talle jõuga vastu ja nii areneb kolmas ilmasõda,” lisas ta.

Putin on juba värvanud tuhandeid Põhja-Korea sõdureid rindel võitlema ja ähvardanud kasutada Lääne vastu tuumarelvi – samas kui liitlane Iraan on varustanud Kremlit droonidega Ukraina linnade pommitamiseks.

Vahepeal on Trump – esimene süüdimõistetud kurjategija, kes valiti USA presidendiks – hoiatanud, et vähendab Kiievile antavat sõjalist abi ja võib USA NATO-st välja tõmmata, mis on Ameerika liitlased Läänes ärevaks teinud.

Ta on kutsunud üles sõlmima viivitamatut relvarahu Venemaa ja Ukraina vahel, kirjutades oma veebisaidil Truth Social: „Zelenski ja Ukraina tahaksid teha diili ja peatada hulluse.”

Kuid professor Glees ütles, et vaherahu ei takista Putinit jätkamast rünnakut Mandri-Euroopale.

Akadeemiku kommentaarid tulid ajal, kui sõjaväe- ja kaitsejuhid hoiatasid, et kolmas maailmasõda on juba alanud.

Riikliku julgeoleku ekspert Mark Toth ja endine USA luureohvitser kolonel Jonathan Sweet on nende hulgas, kes väidavad, et kolmas maailmasõda on juba käes.

„Putini sissetung Ukrainasse oli (kolmanda maailmasõja) avang. See oli tema märk globaalsele kogukonnale, et maailmakorda, nagu see oli kehtinud alates Teise maailmasõja lõpust, ei olnud enam,” ütlesid Sweet ja Toth.

„Venemaa mängib jätkuvalt ohvrit, eskaleerides Ukraina tsiviilisikute vastu,” ütlesid nad, rõhutades Kremli kavatsust oma vastaseid destabiliseerida.

Nad väidavad, et 21. sajandi ülemaailmne konflikt ei pruugi tingimata välja näha Esimese ja Teise maailmasõja põrgumaastikuna.

„See kolmas ülemaailmne sõda ei näe välja ega tundu selline, nagu Hollywood ette kujutas,” väidavad nad.

„Ei seenepilvi ega apokalüptilisi tühermaid. Pigem on see tuhande käiguga sõda, mida peetakse mitut piirkonda ja mitut valdkonda hõlmavatel lahinguväljadel.”

Hübriidsõja kontseptsioon on nende argumentide keskmes, et Kolmas maailmasõda on juba käimas.

Erinevalt traditsioonilistest sõdadest ei võidelda tänapäeva konfliktides mitte ainult relvade ja pommidega, vaid igasuguste taktikate, sealhulgas küberrünnakute, desinformatsiooni, sabotaaži ja majandusmanipulatsioonide abil.

Toth ja Sweet näitavad näpuga Vladimir Putinile kui katastroofimarsi peamisele tõukejõule ja ütlevad, et Venemaa strateegia hõlmab mitut areeni – mitte ainult Ukrainas, vaid Aafrikast väljaspool Maa atmosfääri ja digitaalset sõjateatrit.

Aafrikas on Venemaa poolsõjalised rühmitused nagu Wagneri rühmitus õhutanud riigipöördeid, destabiliseerinud demokraatiaid ja tugevdanud Moskva mõju.

Ja Euroopas on spionaaž ja kahju tekitavad varjatud operatsioonid uuesti esile kerkinud külma sõja aegse intensiivsusega.

Süütamise rünnakud Lääne logistikasõlmede vastu, et katkestada kriitilised tarneahelad, samas kui hulljulged mõrvad ohustavad tänavatel Vene teisitimõtlejaid ja poliitilisi vastaseid.

Sweeti ja Tothi sõnul on see ebatavaline nn halli tsooni sõda Vladimir Putini pädevusvaldkond.

„Putini võime pidada hübriidsõda on vaieldamatult tema suurim tugevus,” rõhutavad nad, viidates Venemaa püüdlustele levitada desinformatsiooni, konstrueerida Kremli-meelseid narratiive ning mõjutada valitsusi ja kodanikke pöörduma Lääne vastu.

Hiljutised Ukraina löögid Ameerika ATACMS-i ja Briti rakettidega Storm Shadow abil ajendasid Putinit laskma Ukrainale valla ennenägematu Orešniku – uue hüperhelikiirusega ballistilise raketi.

Mõni päev varem allkirjastas Kremli juht muudetud tuumadoktriini, mis alandas ametlikult künnist, millest allapoole saab Moskva oma hävitavaid relvi kasutada.

Kuigi nende väed kannavad suuri kaotusi, liigub Vene armee pärast 2022. aasta sissetungi alguspäevi Ukrainas lääne poole kiiremini kui kunagi varem, hõivates viimase kuu jooksul poole Londoniga võrreldava ala.

Venemaa president teatas sel nädalal ka, et Moskva võib peagi hakata ründama Kiievis asuvaid otsustuskeskusi, kui Ukraina jätkab USA ja Ühendkuningriigi rakettidega Venemaal asuvate sihtmärkide tabamist, kuna enam kui miljon ukrainlast on ilma elektrita külmakraadides pärast massilist drooni- ja raketirünnakut.

Mujal on Lähis-Idas levimas Hamasi 7. oktoobril 2023 Iisraeli vastu suunatud rünnakute järelmõju – jõle skeem, mis vallandas vägivallapõrgu ning on viinud Gazas ja Liibanonis surma kümneid tuhandeid inimesi, ilma selge lõputa.

Hamasi ja Hezbollah’ peatoetaja Iraan on olukorda veelgi teravdanud rakettide ja droonidega Iisraeli vastu, samal ajal kui analüütikud kahtlustavad, et Teheran läheneb ohtlikult tuumarelvade arendamisele.

Ning Indo-Vaikse ookeani piirkonnas on Hiina kasvav agressioon Taiwani ja Filipiinide vastu tekitanud kartusi plahvatusliku kokkupõrke ees selles strateegiliselt kriitilises piirkonnas.

Viimastel kuudel on Peking võtnud üha ähvardavama hoiaku, kus USA kõrged kaitseametnikud hoiatasid, et Hiina võib proovida Taiwani sissetungi juba enne kümnendi lõppu.

Kogu selle aja seisab kõrval Kim Jong Un, rusikas Põhja-Korea kasvava tuumaarsenali võtmed, olles on täielikult katkestanud sidemed Lõuna-Koreaga ja saatnud väed Putinit aitama sõjas Ukraina vastu.