Muudatus Kela haigushüvitise arvestuses tähendab keskmiselt 17-protsendilist vähenemist eri sissetuleku kategooriates, hindab Lähitapiola kindlustus oma pressiteates.

Haigushüvitis on sissetulekust sõltuv ja mida rohkem teenite, seda väiksem osa teie sissetulekust läheb hüvitise suuruses arvesse. Hüvitis on olnud madala sissetulekuga inimestel 60–70 protsenti ja rohkem teenivatel umbes 30–40 protsenti sissetuleku tasemest, vahendab Iltalehti.

Kärped aga mõjutavad juba alla 30 000 euro jäävaid aastasissetulekuid.

Seni on haigushüvitist saadud 70 protsenti sissetulekust, kui aastas on teenitud maksimaalselt 35 769 eurot. Pärast muudatust puudutab kärbe juba 28 241 euro suurust sissetulekut, ütleb Lähitapiola Henkiyhtiö juht Eeli Hulmi.

Pärast 1. jaanuarist jõustuvat arvestuse muudatust jääb näiteks 48 000-eurose aastatulu juures haigushüvitisest kätte 3600 eurot vähem. Aastasissetulekuga 60 000 eurot jääb kätte 4800 eurot vähem.

Täistööajaga palgasaajate kuutöötasu mediaan oli 2023. aastal 3564 eurot. Aastasissetuleku osas on see umbes 43 000 eurot aastas.

Kärpe eesmärk on kokku hoida umbes 60 miljonit eurot. Hulmi arvates tabavad kärped eelkõige keskmise sissetulekuga inimesi.

Kui võtta arvesse maksude mõju, siis 36 000 eurot aastas teeniv soomlane on seni aastase haiguspuhkuse ajal saanud kätte umbes 7000 eurot vähem raha kui tööl. Pärast muudatust on kukkumine juba üle 10 000 euro. Sissetulekukategooriates, mida muudatus puudutab, tähendab see toetuste kärpimist keskmiselt 17 protsenti, ütleb Hulmi.

Kela andmetel sai 2023. aastal haigushüvitist 306 200 inimest. Kela hinnangul puudutab arvestusmeetodi muudatus igal aastal ligikaudu 196 000 haigushüvitise saajat ja ligikaudu 14 000 rehabilitatsioonitoetuse saajat.

Hulmi sõnul on haigushüvitiste kärpimine märk sellest, et soomlased peavad edaspidi enda toimetuleku eest veelgi suurema vastutuse võtma.

Alljärgnev tabel näitab sissetulekute näitel, millised on haigushüvitise muudatused.