Kaitseministeerium avaldas täna Soome haldusülese CBRNE strateegia. See koondab meetmed, et valmistuda ohtudeks, mis tulenevad keemiliste mõjurite, bioloogiliste patogeenide, radioaktiivsete ainete, tuumarelvade ja tuumamaterjalide ning lõhkeainete juhuslikust või tahtlikust kasutamisest.

Soome on valmistumise ja üldise ohutuse edendamise osas juhtiv riik. Ametivõimude koostöö on tõepoolest üks Soome pikaajalisi tugevusi CBRNE valmisoleku osas, ütles kaitseminister Antti Häkkänen.

Meil ​​peavad olema valmis plaanid erinevate ohtude jaoks. Seetõttu tõhustame ka ettevalmistusi tahtlikult tekitatud CBRNE ohuolukordadeks Soomes, sõnas ta.

Väljaspool sõjakollet on laiaulatuslik mõju tõenäolisem kui varem. Neid ohte võivad Soomele kujutada valitsusasutused või üksikisikud, näiteks terroristid. Näiteks võib tahtliku CBRNE rünnaku sihtmärk varieeruda ühest inimesest suure geograafilise piirkonnani. Sihtmärgiks võivad olla ka toiduained ja joogivesi ning nendega seotud infrastruktuur.

Võitlus CBRNE-ohtude vastu on oluline osa ka suuremahulisteks mõjudeks valmistumisel ja neile reageerimisel, ütles kaitseminister Häkkänen. Eesmärk on kaitsta elanikkonda ning tagada sõjaväe ja teiste võimude operatiivsuutlikkus võimalikes CBRNE-olukordades. See kõik eeldab laiaulatuslikku koostööd siseriiklikult ja eriti NATO ja EL-i raames.

Nüüd välja kuulutatud strateegia abil täiustatakse ohtude tuvastamist ja vastumeetmeid ning olukorra juhtimist ja järelmeetmeid. Samal ajal tihendatakse rahvusvahelist koostööd ning sellega seotud koolitusi ja õppusi. Strateegia juhib ministeeriumide, ametite ja teiste valdkonna osapoolte oma- ja ühisplaneerimist ning tegevust.

Strateegiat on uuendanud CBRNE komiteest ja operatiivasutustest moodustatud valitsusülene grupp, kes koostab ka strateegia täpsema rakendusplaani ametiasutustele kasutamiseks. Eelmine strateegia avaldati siseministeeriumi eestvedamisel 2017. aastal.