Laboratoorselt kinnitatud mükoplasma haiguse juhtumeid on sel aastal olnud Soomes rohkem kui kogu nakkushaiguste registri varasema ajaloo jooksul, ütleb terviseameti THL nakkushaiguste arst Aino Nyqvist.
Mükoplasma põhjustab peamiselt kergeid hingamisteede haiguse sümptomeid. Terviseameti andmetel on levinumad sümptomid kurguvalu, köha, palavik ja peavalu, vahendab Ilta-Sanomat.
Paljud inimesed ei teagi, et on mükoplasmasse haigestunud, sest kui tervis on haiguse ajal piisavalt hea, pole vajadust arsti juurde minna, ütleb Nyqvist.
Näiteks mükoplasma peiteaeg nakatumisest kuni sümptomite ilmnemiseni on 1–14 päeva. Kui nüüd nakatuda, võib vägagi juhtuda, et jõulud mööduvad haigevoodis. Mükoplasmasse haigestunud ütlesid varem väljaandele Ilta-Sanomat, et paranemine võib olla pikk protsess.
Kuid haigus võib olla ka raske. Sellega võib kaasneda kopsupõletik ja mõnikord ka sümptomid väljaspool hingamisteid, näiteks nahalööve või kesknärvisüsteemi sümptomid.
Nüüd, kus juhtumeid on rohkem olnud, on see kajastunud ka selles, et haiglaravi on tavapärasest rohkem vaja olnud. Mükoplasma võib põhjustada ka kopsupõletikku, mis võib vajada haiglaravi, sõnab Nyqvist.
Nyqvist lisab, et kuigi mükoplasmat avastatakse endiselt erakordselt palju, on viimase mõne nädala jooksul juhtumeid olnud vähem kui varem.
Haiguse kasvutrend on pärast 45. nädalat (alates 11. novembrist) katkenud.
Sügis ja talv on aeg, mil hingamisteede haigusi esineb tavaliselt rohkem.
Mükoplasma trend väheneb. Nyqvist ütleb, et läkaköha nakkus, millest on sel aastal samuti palju teatatud, on alates oktoobrist vähenenud.
Seevastu grippi on avastatud nädalast nädalasse rohkem ja ka koroonat on mõne nädala jooksul rohkem avastatud. Vähemalt tõstavad nad pead.
Lisaks on Nyqvisti sõnul liikvel palju viirusi, mis põhjustavad kergemaid sümptomeid ja mida statistikas ei kajastata.
Kõik haigestuvad mõnikord grippi, ütleb Nyqvist.
Kui tahad terveks jääda, saad selleks midagi ette võtta. Peate meeles pidama igapäevast kätehügieeni. Ärge puudutage määrdunud kätega oma nägu, suud, silmi ega nina. Nii satuvad viirused hingamisteedesse, märgib ta.
Erinevad haigused levivad ka piiskade ja õhus lendlevate osakeste kaudu ning see juhtub kergemini suurtes rahvahulkates, eriti siseruumides.
Ma ei taha anda üldist soovitust vältida rahvahulka. Kuid kui soovite maksimeerida võimalust mitte haigeks jääda, on suured inimeste massid riskantsed kohad, eriti siseruumides, räägib ta.
Nyqvisti sõnul peaksid riskirühmadesse kuulujad võtma soovitatud vaktsiine ehk gripi- ja koroonavaktsiini.
Mükoplasma nakatumiste suure arvuga seoses on suurenenud nõudlus mükoplasma raviks kasutatavate ravimite järele.
Soomes ei ole praegu spetsiifilist väikelastele sobivat ravimit mükoplasma raviks.
Samas on veel alternatiivseid preparaate, ütles ravimiohutuse ja -arenduskeskuse Fimea juhtivinspektor Julia Lehtinen varem väljaandele Ilta-Sanomat.
Lisaks on saadaval mükoplasma raviks sobivad tabletipreparaadid.
Väikelastele mõeldud mükoplasma ravim on asitromütsiini antibiootikumipreparaat, mis on suukaudse suspensiooni pulber, räägib Lehtinen. Suukaudne suspensioon viitab joodavale vedelale ravimilahusele.
Lehtineni andmeil on kõnealune ravim ammendumas seoses hilissügisesel nõudluse kasvuga ja sellega, et Soomes pole selle lisavarusid.
