Paljudel inimestel on nüüd köha, mis ei paista paranevat. Kas võib naasta tööle, kooli või lasteaeda, isegi kui köha jätkub? Kas on oht, et köhija nakatab teisi?

Tööle võib naasta siis, kui sümptomid leevenevad ja seisund lubab, ütleb Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen.

Tema sõnul võiks rusikareegel olla, et nakkavus on pärast viit päeva haigestumist madal, vahendab Helsingin Sanomat.

„Haigla personalil soovitatakse kasutada respiraatorit viis päeva,” lisab ta.

Tööle naasjatel soovitab Järvinen kanda respiraatorit seni, kuni köha kestab.

Järvineni sõnul on praegu liikvel mitmeid erinevaid hingamisteede nakkushaigusi, eriti läkaköha ja mükoplasmat tekitavaid haigustekitajaid.

Mõlemad on bakterite põhjustatud hingamisteede nakkushaigused.

„Kui hoogudega köha kestab kaua ja häirib eriti öösiti, on suure tõenäosusega tegemist läkaköhaga,” ütleb Järvinen.

Läkaköha korral võivad köhahood kesta kuni kolm kuud. Täiskasvanutele läkaköha tavaliselt ohtlik ei ole, küll aga alla pooleaastastele ja korralikult vaktsineerimata alla üheaastastele.

Mükoplasma esineb eriti kooliealistel lastel ja noortel täiskasvanutel.

Nii läkaköha kui ka mükoplasma põhjustatud hingamisteede haigused paranevad iseenesest.

„Mõlema haiguse ägenemist saab antibiootikumiga ära hoida,” ütleb Järvinen.

Tema sõnul tuleks arsti vastuvõtule pöörduda siis, kui üldseisund on halvenenud või haigus hakkab uuesti süvenema. Hingamisteede nakkushaiguse tüsistus võib olla näiteks kopsupõletik.

Arsti poole tuleks pöörduda ka siis, kui haiguse sümptomid erinevad tavaliselt hingamisteede haigusega kaasnevatest.

Praegu on liikvel ka RS-viirus, mis on ohtlik väikestele lastele ja vanuritele.

Raske RS-i haiguse risk on suurim alla kolme kuu vanustel lastel, kellest väike osa satub isegi intensiivravisse.

HUS-i haiglates on olnud ka üksikuid lapspatsiente, kes kannatavad RS-viiruse põhjustatud hingamisteede probleemide all.

Järvinen soovitab RS-viiruse vastu välja töötatud antikeha ehk niresevimaabi, mida süstitakse vastsündinutele ja riskirühma kuuluvatele.

Selle sügise hingamisteede nakkushaiguste laine on üldiselt olnud erakordne.

Järvineni sõnul on hingamisteede haiguste põhjustajaid paarsada.

Järvineni sõnul tugevdab haiguslainet see, et viimastel aastatel on koroonapiirangute tõttu haigusi esinenud tavapärasest vähem ja osal elanikkonnast pole nende vastu kaitset välja kujunenud.

Koroona olukord tundub aga hetkel rahulik.

„HUS-i haiglates pole koroonahaigete arv kasvanud ja isegi reovees tundub viiruse hulk ühtlane,” nendib Järvinen.

Tema sõnul ei pruugi tullagi koroonaepideemia tõusu nagu eelmistel talvehooaegadel, kuna koroona on juba läbi põetud ja elanikkond vaktsineeritud.

See-eest on ikka veel tulemas gripiepideemia.

„Tipphooaeg algab tavaliselt kõige varem jõulude paiku, kuid see võib ulatuda veelgi kaugemale. Seda ei oska ette arvata,” ütleb Järvinen.