Üha vähem soomlasi käib perega jõululaupäeval kirikus. Kiriku teadus- ja haridusüksuse viimase nelja aasta aruande järgi ütleb 40 protsenti soomlastest, et käis oma lapsepõlvekodus jõulude ajal kirikus.
Veel 2011. aastal oli see näitaja 54 protsenti, vahendab Yle.
Mida noorem vanuserühm, seda harvem on lapsepõlvekodus jõulude ajal kirikus käidud.
Üle 65-aastastest ütlevad üle poole, et on lapsepõlvekodus jõulude ajal kirikus käinud, kuid 18–24-aastastest ütleb seda vaid veerand.
Nii lapsepõlvekodu religioossus kui ka religioossed kombed ja traditsioonid peegelduvad tugevalt täiskasvanueas, ütleb Kiriku teadus- ja haridusüksuse juht Hanna Salomäki.
Kui jõulude ajal kirikus käimine pole olnud pere traditsioonide osa, hakkavad vähesed inimesed jõulude ajal kirikus käima ka täiskasvanuna.
Perekondlike usutraditsioonide edasikandmise vähenemine kajastub otseselt jõulude ajal kirikus käijate arvus.
Veel 2000. aastate alguses tõmbas jõululaupäev kirikutesse üle poole miljoni soomlase. Praegu osaleb jõululaupäeva kirikuüritustel paarsada tuhat külastajat.
Traditsiooniliselt on jõululaupäev olnud soomlaste kõige populaarsem kirikuskäimise päev, kuid selle roll on muutunud, ütleb Salomäki.
Jõulud on üks püha teiste seas ja nende eristaatus selles mõttes on pikema aja jooksul tõesti kõvasti langenud.
Soome Misjoniseltsi tellimusel Taloustutkimuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt kuulub jõulude ajal kirikus käimine vaid iga neljanda soomlase jõulutraditsioonide hulka.
Jõulude ajal kirikus käimise asemel võivad paljud pered jõuluhooajal osaleda lühematel kiriku- ja muusikaüritustel.
Pärast koroonat on paljud inimesed hakanud kirikuüritustel osalema ka veebi kaudu.
Näiteks eelmisel, 2023. aastal osales veebis üle 38 000 inimese jõululaupäeva jumalateenistusel ja palvustel.
Milline on siis jõulukiriku tulevik, kui külastajate arv väheneb ja aina vähem peresid viib oma lapsed jõulude ajal kirikusse?
Hanna Salomäki usub, et areng võib veel teise suunda pöörata, sest noored mehed on ilmutanud uutmoodi huvi kristluse vastu.
Kui alla 30-aastaste naiste kirikuskäimine ja jumalateenistustel osalemine on oluliselt vähenenud, siis nelja aasta aruande järgi on sama vanuserühma meeste hulgas erakordselt palju aktiivseid külastajaid.
See on eriti ilmne alla 20-aastaste meeste seas.
Neil ei pruukinud lapsepõlvekodus neid traditsioone olla, kuid nad justkui avastavad religiooni ise. Internet ja sotsiaalmeedia näivad olevat üks viis, kuidas noored mehed on leidnud kristluse.
Noormeeste religioosne aktiivsus võib aja jooksul peegelduda ka nende endi laste kasvatamises.
Traditsioonide edasiandmine on tavaliselt olnud rohkem naiste ja emade teha, kuid Salomäki usub, et ka see muutub.
Meeste valmisolek religioosset traditsiooni edasi anda muutub nüüd tugevamaks. Vanemate rollid on viimastel aastakümnetel palju muutunud. Nooremad isad osalevad pereelus väga erineval viisil ja kindlasti on see nähtav ka ususfääris.
