Venemaa rünnaku oht Soomele tuleneb sellest, et Kreml ja riigi relvajõud üritavad luua Venemaale Euroopas puhvertsooni. Hirmul ei tasu lasta end halvata, kirjutab Iltalehti ajakirjanik Lauri Nurmi.
Kaitseminister Antti Häkkänen ütles täna neljapäeval valitsuse kaitseraportit välja kuulutades viis jahmatavat sõna.
Meil seisab ees uus valmisoleku ajastu, rõhutas ta.
Raporti sõnastus ütleb, et kaitseministeerium, kaitsevägi, välisministeerium, ülemjuhataja Alexander Stubb ja peaminister Petteri Orpo valitsus peavad võimalikuks Venemaa rünnakut Soome vastu.
Euroopas käib sõda, mille laienemist ei saa välistada. Suurenenud on oht sõjaliseks konfliktiks, millesse Soome oleks kaasatud, hinnatakse raportis.
Soomlased, eestlased, norralased, poolakad ja paljud teised Venemaa piirinaabrid elavad läbi uusi 1930ndaid – kümnendit, mil Euroopat ähvardab täiemahuline sõda.
Venemaa Ukrainas alustatud agressioonisõja laienemine Baltikumi, Soome ja Norrasse ei ole vältimatu, kuid võimalik.
Soomlased küsivad endalt, kas see hullumeelsus on tõeline või halb unenägu, millest võiksime ärgata.
Paraku hindab riigi juhtkond, kellel on muuhulgas juurdepääs NATO luureinfole, et Venemaa rünnaku oht on reaalne.
Ukraina sõda on näidanud, et Venemaa on kaotustest hoolimata valmis võtma olulisi riske, mis tekitab Soome lähipiirkondades ebastabiilsust, rõhutatakse raportis.
Murettekitav on asjaolu, et venelaste sõjaline võimekus on tänu Ukraina sõjale tugevnenud. Soome on siiani säilitanud – vähemalt avalikult – jäägitu optimismi, et jõhker agressioonisõda Ukraina vastu on Venemaad sõjaliselt nõrgestanud.
Raporti hinnangul on tegelikkus vastupidine.
Venemaa on vaatamata käimasolevale lahingutegevusele ning märkimisväärsetele isikkoosseisu- ja varustuskaotustele suutnud säilitada ja mingil määral isegi arendada oma sõjapidamise võimet. Seda on võimaldanud Venemaa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamine ja sõbralike riikide toetus, rõhutatakse raportis.
Teises maailmasõjas varustas Nõukogude Liitu relvade ja toorainega USA. Venelased tungisid edasi lääne poole oma kaotustest hoolimata.
Diktaator Stalin käskis meestel surra ka Soome rindel. Rinde tagalas tootis ameeriklaste toetatud tööstus korstende hõõgudes kahureid ja laskemoona.
Nõukogude Liit ja USA ei olnud parimad sõbrad – pigem vaenulikud rivaalid –, kuid riike sidusid omavahel strateegilised huvid, eelkõige eesmärk võita Saksamaa ja Jaapan.
Praegu, 2020. aastatel on „USA koha” võtnud sisse Hiina, mis tagab Venemaa relvatööstuse tootmisvõimsuse.
Aruandes hinnatakse, et Venemaa ja Hiina koostöö põhineb ühistel strateegilistel eesmärkidel. Mõlema riigi suhted lääne demokraatiaga on nõrgenenud.
Venemaa rünnakusõja oht Soome vastu tuleneb sellest, et Kreml ja riigi relvajõud üritavad luua Venemaale Euroopas puhvertsooni.
Venelased taotlevad strateegilist sügavust, mille eest raportis hoiatatakse.
Venemaa on tõestanud oma valmisolekut oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks pommitada ühiskonna ja tsiviilelanikkonna elutähtsaid sihtmärke. Tulejõuga püütaks murda soomlaste tahet oma riiki kaitsta.
Valitsuse hinnangul tugevdab Venemaa oma operatiivvõimekust riigi loodeosas ehk Soome ja Balti riikide piiril „nii kiiresti kui võimalik”.
Hirm ei tohiks aga Soomet halvata, pigem vastupidi.
Soomlased suudavad koos oma NATO liitlastega ehitada heidutusvahendi, mis muudab Venemaa rünnaku ebatõenäoliseks. Üksi ei suuda me Venemaa agressiivseid tendentse ära hoida, tugevus tuleb NATO-st, JEF-ist, Nordefcolt ja sisust koos.
Võitlusvõimet tuleb tugevdada rohkem kui arvasime. Samas on oluline hoolitseda inimeste vaimse heaolu eest: positiivsuse ja vaba aja veetmise rõõmu järele on nõudlust rohkem kui varem viimaste aastakümnete jooksul.
