Telefon heliseb sageli argiõhtuti Soome peaministri Kesäranta residentsis. Helistajaks peaminister Petteri Orpo. Tal on residentsi töötajatele palve.

Kui jõuan mõistlikul ajal kohale, siis palun sauna sisse lülitada või lülitan kohale jõudes ise sisse. Siis võtan järgmise päeva kausta, loen lehed läbi, lähen sauna ja lähen magama, räägib ta.

Aktiivses kasutuses on ka villa keldris olev jooksutrenažöör.

Selline on Soome peaministri igapäevaelu Turus elavast perest eemal.

Orpo, nagu ka tema eelkäijate jaoks, liigub kõige salajasem teave mustades ümbrikutes. Salastatud teated välismaalt annavad julgeolekukeskkonna muutumisest terava pildi.

Kahjuks on need üsna sünge lugemine. Valgust pole peaaegu kusagil näha. Soome julgeolekuolukord on küllalt hea, kuigi meie ümber see nii ei ole, sõnab ta.

Soome juhtimine ohtlikul ajal muudab peaministri tõsiseks. Alati tuleb olla valvel suurjõupoliitika keerdkäikude ning Soome ja Euroopa julgeolekuolukorra suhtes.

Muidugi võtab see palju aega ja see ei paista väljapoole. Istume koosolekutel turvatud ruumides, saame aruandeid, mõtleme asjade üle. Tundub, et olen nagu valvur, sõnab ta.

Peaministril on selge sõnum oma ühest kriisist teise purjetavale valitsusele ja hiljem ka soomlastele.

Kõik mõttetud skandaalis võiks lõppeda. Aeg on niigi raske. Aeg ja tähelepanu on suunatud valedele asjadele. Selle üle on olnud palju tõsiseid arutelusid, räägib ta.

Orpo ütleb, et koputab puud, et olukord oleks juba parem.

Ta tunnistab, et see argument tundub praegu kodanikele erakordselt jabur.

Muidugi näeb see nii välja. Soomlastel on luba eeldada, et riiki juhitakse raskel ajal organiseeritult ja kombekalt, lisab ta.

Siiski on hea meeles pidada, et valitsus liigub nagu rong. Valitsus on turvalisusega seotud keerdkäikudega hästi toime tulnud.

Orpo räägib, et Juha Sipilä ametiajal veetis ta tunde koos Sipilä ja Timo Soiniga Kesäranta ülemisel korrusel peaministri erakabinetis, lahendades kriise. Sipilä ähvardas kuulsalt oma valitsuse kukutada.

Vaidlusi ja skandaale oli siis palju rohkem kui selles valitsuses. Need olid seotud valitsusprogrammi täitmisega, meil on midagi muud. Kõik on suhteline, sõnab ta.

Skandaalides on Orpo sageli tundnud end abitu kasvatajana. Skandaalid tekivad seetõttu, et põlissoomlased on asunud peaministrile väljakutseid esitama ja toetuse languses identiteedipoliitikaga oma profiili tõstma.

Orpost on jäänud mulje kui kõigile meeldida tahtjast, kes ei suuda piire tõmmata.

Kuid kas Orpo on ikka vaikselt kulisside taga tegutsev mängur, kes vahib ainult väravat? Vähemalt on ta parlamendis istunud 18 aastat, nüüd on tema käes neljas ministriportfell ja tema juhtimisel on koonderakond võitnud viis järjestikust valimist.

Selle ajaga on ta ühtteist õppinud.

Mulle ei meeldi eriti enda juhtimist hinnata. Eelistan hinnata valitsuse saavutusi. Suudetakse probleeme lahendada ja seadusi läbi suruda ilma nädalate ja tundide pikkuste läbirääkimisteta.

Orpo ütleb, et võiks „istuda üksi valitsushoones” management by perkele stiilis juhtimisega. Sellest ei tuleks midagi välja, kui ta igas suunas haukudes „võnguks ja õõtsuks”. Kaasaegne viis on lahendada probleeme arutledes ja moodustada ühine tahteruum.

Et eesmärk oleks alati selge. See on asi. Silm püsib kogu aeg pallil. Soome vajab neid reforme, lööb Orpo käega vastu lauda.

Toome paar näidet Orpo mänguliigutustest skandaalides Kesäranta verandal jõulutähtedega kaunistatud laua taga. Tundub, et ta on nende summutamisel ja näo päästmisel muutunud loovamaks kui varem.

Teemu Keskisarja ja Sheikki Laakso tõrvikumarsil osalemise puhul apelleeris Orpo Supo hinnangule paremäärmuslusele. Supot juhib põlissoomlane Juha Martelius.

Siseminister Mari Rantaneni pagulaskvoodi skandaalis käskis Orpo selle ringi teha, kuna oli tekkinud umbusaldus.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen sai koos väliskaubandus- ja arenguminister Ville Tavioga ülesandeks kirjutada Ukraina uude ülesehituskavasse võrdõiguslikkust edendav osa. Tavio eelmisest otsusest oli tekkinud skandaal. Tavio luges detsembris lehest, et Soome propageerib soo- ja seksuaalvähemuste staatust.

Nüüd on asjad korras, tõdeb Opro lühidalt.

Mida olete rahandusminister Riikka Purraga koos valitsuse skandaalide telgitagustest arutanud?

„Ma arvan, et meil on väga ühtne seisukoht, et neid segadusi pole vaja. Tegelike asjadega tegelemist on piisavalt.”

Orpo peab täiesti selgeks, et valitsus püsib koos ka pärast regionaal- ja kohalike omavalitsuste valimisi ning eelarvearutelusid, isegi kui põlissoomlased saavad valimiskaotuse ja nende toetus langeb.

Püsib. Kui meid miski ühendab, siis on see pühendumine majanduse taastamisele. Ma ei muretse, sõnab ta.

Kas olukord on natuke nagu Sanna Marini valitsuses? Koroona, sõda ja NATO liikmelisuse protsess aitasid valitsusel koos püsida.

See valitsus oleks võinud kukkuda. Oleks saanud reforme varem teha, märgib Orpo ja jätkab:

„Riik vajab toimivat valitsust. Selle vastu ma ise peegeldan neid asju. Ja seni, kuni valitsus toimib, peab see jätkama.”

Me läheme üle julgeolekupoliitikale, kuid Orpo tahab naasta Soome õhkkonda. Järgneb peaministrile omane sõnadevalang.

„Loodan nüüd, et kõik valitsusparteide inimesed mõtleksid sellele, kui suur vastutus on võimuerakonna esindajatel ja ministritel väga raskel ajal. Igaüks peaks midagi üteldes, kirjutades või tehes mõtlema, kas see aitab kaasa Soome kordategemisele või mitte.”

Orpo edastab oma sõnumi kõigile soomlastele. Ta rõhutab, et soomlaseks olemine tähendab erinevuste aktsepteerimist, töötamist võrdsuse, võrdõiguslikkuse ja õigluse nimel. Mõttetu lahkhelide õhutamine tuleb ainult Venemaa presidendile Vladimir Putinile kasuks.

See soodustab nende eesmärkide saavutamist ja loomulikult me ​​ei taha seda. Soome on kogu oma ajaloos ühtselt hakkama saanud, eriti rasketes olukordades, ja Soome on nüüd raskes olukorras, märgib ta.

Orpo ei taha kritiseerida probleemide üle poliitilist arutelu. See kuulub demokraatia juurde.

Orpo on nördinud rassistlike sõnumite tulva pärast, mille sai Lucia-neiuks valitud Daniela Owusu.

On kohutav, millist tagasisidet ja mis teema kohta inimesed edastavad, kui sellele tüdrukule ja tema vanematele on saadetud tuhandeid sõnumeid. Sõnadest ei piisa, et väljendada, kui halb tunne see on, märgib ta.

Orpo kohtus Lucia tüdrukuga parlamendis ja vabandas kogu saatjaskonna ees juhtunu pärast.

Ütlesin, et annan endast parima, et Soome on võrdne riik ja siin ei pea keegi kartma. Me ei aktsepteeri mingit rassismi. Me kõik peame töötama, et vabaneda rassismist selles riigis, ütleb ta.

Valitsuse rassismivastast programmi pole avalikkuse ees peaaegu nähtud. Orpo sõnul sai kampaania kehvasti alguse, kuid see liigub edasi.

Minu arvates on vale, et see on politiseeritud, sest rassism ei ole poliitilise arvamuse küsimus, vaid kõik peaksid osalema sellevastases kampaanias, lisab ta.

Jõulude eel avaldatud kaitseraportis nenditakse, et Venemaa on liikunud veelgi avatumasse, raskesti prognoositavasse ja kauakestvamasse vastasseisusse Läänega. See tähendab pikaajalist julgeolekuohtu Euroopale ja Soomele.

NATO peasekretär Mark Rutte hoiatas hiljuti, et NATO ei ole valmis nelja-viie aasta pärast lähenevaks Venemaa ohuks. Mentaliteeti tuleb viia sõja poole. Kaitsetööstust ja kulutusi tuleb hüppeliselt kasvatada.

Soome astus NATO-sse just selle heidutuse ja heidutusvõime tõttu, kuid praegu pole maailma võimsaim sõjaline liit Venemaa ohuks valmis.

Veel hetk tagasi oli ohupilt teistsugune. Ei usutud tavasõda Euroopas. Nüüd on olukord globaalselt muutunud. Põhja-Korea osaleb sõjategevuses, Iraan toetab ja on muid murettekitavaid arenguid. NATO on pidanud oma ohuhinnangut muutma ja see nõuab erinevaid ettevalmistusi, sõnab ta.

Rutte retoorika on karm, sest kõik NATO riigid ja Euroopa tuleb äratada mõistma, et käes on „tõesti tõsine olukord”. Kõne eesmärk on seega avada rahakraanid kaitsekulutuste suurendamiseks.

See on lihtsalt nii kahetsusväärne, et sõda saab vältida ainult sellega, et Euroopal ja NATO-l on nii tugev kaitse, et see annab kindlustunde, et sõda ei tulegi. Venemaa on paraku näidanud, et kui kuskil nõrkust näeb, siis jätkab, räägib ta.

Orpo tuletab meelde, et Venemaa on siirdunud sõjamajandusse. Selle relvatootmine on Euroopaga võrreldes kõrgel tasemel. NATO-sse kuuluvad endiselt riigid, kes peavad selle tõstmiseks oma kaitsevõimet ise tugevdama.

Barjäär peab olema nii tugev, et Venemaal ei tule isegi pähe seda proovida, sõnab ta.

Kas Soomes võib tulla sõda?

„Usun ja loodan, et kui kaitsevõime, heidutus on Venemaa suhtes piisav, ei tule meil sõda. Euroopas kulub kaitsele märkimisväärseid lisasummasid. Ja see on Soome seisukohalt hea.”

Orpo alustas ajateenistust 1989. aastal Parola tankibrigaadis. Alates sõja algusest Ukrainas on selle tankid veerenud tihedas tempos.

Lennuga, märgib Orpo.

Tankibrigaadi sõjalises slängis viitab see Parola lennuväljale, mis tänapäeval täidab tankiharjutusala. Peaminister kirjeldab, kuidas maailmas oli toona hoopis teistsugune aeg kui see, kuhu on jõutud praeguseks.

Olime laskmislaagris ja ma arvan, et olin valves. Kõndisin lõkkest mööda. Siis keegi ütles, et Berliini müür on langenud. Mobiiltelefone siis polnud. Ma pidin sinna jooksma ja küsima, mida sa ütlesid, meenutab ta.

Orpot on alati huvitanud ajalugu ja maailmapoliitika keerdkäigud. Müüri purunemine avaldas tohutut mõju

Kui ma oleksin olnud kusagil mujal kui sõjaväes, oleksin kindlasti Berliini läinud. See oli nii suur asi, aga me olime seal kinni. Sellest sai alguse suurepärane periood, mil Soome lahkus NLiidu sõpruslepingu ajastust, räägib ta.

Orpo otsustas rohkem poliitikasse siseneda. Ta tegi kampaania Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Soome koht Läänes oli selge. NATO liikmelisus kui eesmärk. Soome hoolitses oma kaitse eest hästi, mujal mitte nii väga.

Sellegipoolest poleks ma kunagi uskunud, et oleme nüüd sellises olukorras. Venemaa ümberkujunemine on olnud nii dramaatiline. Kuidas sai sellest agressiivne riik, mis ei hooli inimeludest ega millestki muust. Täielik üllatus. Sellel ei saa pikemalt peatuda, tuleb tegutseda, sõnab ta.

Rahvas viis Soome NATO-sse. NATO liikmelisust ehitatakse Orpo valitsusajal. Nüüd oleme Soomes olukorras, kus peaminister vihjab Ottawa maamiinide keelustamise lepingust taganemisele.

Kui raport näitab, et see on vajalik Soome kaitsmiseks, siis lähen sellega edasi. Siis tuleb välja selgitada välislepingu ja sellest taganemise viis. Ja siis on ka hädavajalik, et parlament ja komisjonid oleksid töösse rangelt kaasatud, räägib ta.

Parlament on kunagi Ottawa lepingu vastu võtnud, seega peaks sellel olema suur roll ka sellest lahkulöömisel. Kaitseraporti kohaselt uurib kaitseamet jalaväemiinide vajadust ja heidutusmõju Soome tingimustes.

Raport sai algtõuke, kui Orpo arutas kevadel kaitseminister Antti Häkkäneniga jalaväemiinide teemat. Ohuhinnang oli Ukraina sõjaga muutunud.

Toona mõeldi, kas meil on tulevikus maamiine vaja, et saaksime pikal piiril garanteerida Soome kaitsevõime neid kasutava riigi vastu, märgib ta.

Orpo ei mäleta, kus vestlus Häkkäneniga toimus. Sellest räägiti mitu korda. Koonderakond on olnud pikka aega parteikonverentsi otsuse kaudu maamiinide kasutamise poolel.

Seega pole see kohutav üllatus, et oleme seda kaalunud. Aga öeldi lihtsalt, et hea oleks see nüüd teada saada. Päris eksinud me ei olnud, sest hiljuti tõstatas selle teema kaitseväe juhataja. Olen valmis tegema kõike, mida Soome kaitsevõime nõuab, lisab ta.

Soomes on aastaid tegeletud sellega, et jalaväemiine oleks võimalik asendada muude jõudlusvõimetega. Kas see pole nii?

„Asendusrelvasüsteemide ostmiseks on kulunud 200-300 miljonit eurot. Samuti on uurimisel oluline, milline on olnud tehnoloogiline areng ja kas muud jõudlusvõimed on piisavad. Sõjapidamise ohuhinnang on palju muutunud.”

Orpol läks sõjaväes suurepäraselt ja tankiväelasena käis ta usinasti täiendusõppustel. Ta on sõjaväelise auastme poolest kõrgeim valitsuse minister: reservkapten.

Mulle ja riigikaitsele see süsteem kuidagi sobis. Pidasin seda siis ja pean siiani väga oluliseks. See suur mõte ja tegevus lihtsalt sobib mulle, sõnab ta.

Noormeest võlusid tankilahingud.

Oleksin peaaegu selle elukutse valinud, aga siis mõtlesin, et kuigi see mulle väga meeldib, võib-olla võiksin elukutsena midagi muud teha. Ja siin me oleme, tõdeb ta.

Nüüd on ta Soome võimu keskmes. Peaminister pole jõudnud päeva jooksul midagi süüa. Kesäranta veranda pakub riisipirukaid lihalõikude ja salatiga.

Jah, ma söön lihalõike, tunnistab ta.

Uutes toitumissoovitustes on lihalõike laialdaselt arvustatud.

Aga tagasi miinide juurde. Soome leidis võimaluse Venemaa-vastase piiri sulgemiseks ja ta ei saanud EL-ilt nooti. Kui Soome otsustaks Ottawa lepingust taganeda, tekitaks see kindlasti segadust. Kas Soomest on saamas EL-is liikumapanev jõud rahvusvaheliste lepingute ja teistsugusel ajal tehtud seaduste uutmoodi tõlgendamisel?

Ma ei tahaks seda järeldust teha. Piiriseadus tehti hoolikalt määratletud erandiseadusena parlamendi suure häälteenamusega. Seal öeldakse, et õigusriigi põhimõtteid ei rikuta. Maamiinid puudutavad samuti riigi julgeolekut. Me järgime, väärtustame ja austame rahvusvahelisi lepinguid, kuid mis puudutab rahvuslikku julgeolekut, siis ma tahan, et see oleks esikohal, räägib ta.

Orpo sõnul jääb piir talveks suletuks. Selle avamist pole plaanis katsetada.

Peaksime teadma, et midagi sellist nagu eelmisel aastal enam ei juhtu. Sellist asja pole, selgitab ta.

Jõulule järgneb uus aasta ja valatakse tina, mis ennustab tulevikku. Kesäranta lauas me tina põhjal ei ennusta, vaid paneme peaministri ütlema oma halvima ja parima stsenaariumi, millises seisus on konfliktide maailm 2025. aasta kevadel.

„Halvim stsenaarium on see, et Ukrainas pole saavutatud rahu ega isegi mitte relvarahu. Ja et ikka läheb nii, et USA toetus Ukrainale väheneb. See tähendaks automaatselt, et Venemaa suudab oma sõjalise jõuga Ukrainas edasi liikuda ja oma eesmärgid saavutada. See oleks Euroopale ja seega ka Soomele väga ohtlik.”

Seejärel järgneb parim stsenaarium „tõelise soome optimismiga”.

„Hea stsenaarium on see, et Trump toob Ukrainale rahu, millega ukrainlased võivad nõustuda, ja Putin ei tule neilt rahuläbirääkimistelt võitjana välja. Asjaolu, et see olukord ja sõda lõppevad. Pean seda võimalikuks, kuid see eeldab, et Lääs ja Trump oleksid neil läbirääkimistel tugevad ega annaks Putinile alla viisil, kus Euroopa end raskest olukorrast leiab.”

Kui Ukrainasse tuleks rahu, kui ohtlik oleks siis Venemaa?

„Kui rahu saabub tingimustega, kus Putin on võitja, siis Venemaa jätkab seda. Seetõttu tuleb samal ajal rahu saabudes seada piirid Venemaale.”

Ohtlik pikaajaline periood on lähiaastatel nagunii tulemas.

„Venemaa ei ole pärast agressioonisõda suuteline mingiks suuremahuliseks konfliktiks Läänega. See on nende paari aasta perspektiiv, mil meil on aega NATO ja kaitse tugevdamiseks. See uus ohuolukord on nüüd väga hästi teada.”

Ukrainas on ees ootamas kolmandad sõjajõulud. Veebruaris algab sõja neljas aasta.

Mida arvate Putinist, kes ilmselt ei tunne jõulurahu ja pommitab Ukrainat?

See teeb väga vihaseks. Seal on inimesi. Esiotsas on noored mehed. Igal nädalal, iga kuu sureb tuhandeid noori vene mehi. Ja ukrainlased. Igal õhtul pommitatakse tsiviilobjekte. Naised, lapsed, vanurid, koolid, haiglad, ütleb Orpo külmalt.

Soomes on senisest enam lootusetust märganud abiühingud, kes korraldavad lastele jõulukinkide kogumist. Ka kingisoovid on olnud väga igapäevased: toolid, voodipesu, hügieenitarbed. Aga ka muid asju.

Karme kärpeid teinud peaministril on halb tunne, kuid ta läheb kohe edasi rääkima kõrgest tööpuudusest ja sellest tulenevast madalast sissetulekust.

Kindlasti puudutavad osad valitsuse otsused sotsiaalkindlustuse nõrgenemise kohta samu inimesi, kuid olukord on selline, et kui me ei suuda võlgu vähendada ja tööhõive määra tõsta, ei suuda me ka nõrgemate eest tulevikus hoolitseda, lausub ta.

Rahandusministeeriumi värskes majandusprognoosis näivad aastad 2024 ja 2025 oodatust nõrgemad, seda eelkõige riigieelarve osas. Tööhõive on nõrgenenud, kuigi majandus kasvab.

Orpo valitsus on lubanud valitsusperioodil 100 000 uut töökohta. Neid pole tulnud. Orpo hinnangul oleks ilma valitsuse reformideta vähem tööhõivet.

Tahan, et inimestel oleks tööd, et rohkemate lastega perede vanemad saaksid tööl käia. Lapsed võiksid elada elu, kus nad näevad oma vanemaid tööl käimas. See on meie poliitika keskmes, väidab ta.

Purra ei välistanud jõulueelses eelarvearutelus uusi kärpeid, kui pööret paremusele ei juhtu. Tugeva kasvusurve all on ka kaitsekulutused.

Soome tulevaste relvajõudude reform on 15-aastane tervik. Selle hinnasilt võib Häkkäneni sõnul olla F-35 hävitajate ostuga samas kategoorias. Praeguste kohustuste juures langevad Soome kaitsekulutused 2028. aastast alla kahe protsendi.

Maaväereformi esimeste miljarditega saab hakkama kahe protsendi tasemele jäädes. Nüüd oleme 2,4 protsendi tasemel. Kui NATO nõuab meilt siis taseme tõstmist, on see tõsine arutelukoht ja selleks tuleb hakata valmistuma. Kaitse on peaaegu kõige muu ees. See on eksistentsiaalne küsimus, ütleb Orpo.

Orpo sõnul pole selles olukorras muud võimalust kõigeks muuks piisavalt raha saada, kui hõive määra tõstes ja jätkusuutlikku kasvu luues.

Seetõttu tehakse Soome majanduses reforme, et see oleks jätkusuutlikul alusel 30ndateks ja tulevikuks, sõnab ta.

Orpo tunnistab, et raskused Soome võlalaeva ümberpööramisel on üllatanud. Kasv on lasknud endal oodata oodatust aasta kauem.

Olukord on olnud palju hullem, kui kõik prognoosid ütlesid. Siia on tulnud uudisena, et meie peamiste eksporditurgude, eurotsooni ja Saksamaa majandus on nii halvasti seiskunud, räägib ta.

Eksport seega hoogu ei võta ja majanduskasv pole korralikult käivitunud. See ei kajastunud prognoosides, kui valitsusprogrammi tehti.

Küll see hakkab tulema, kuid kahjuks on see kestnud palju kauem ja see on tähendanud, et oleme pidanud võtma võlgu, kuigi nii kõvasti on kärpeid tehtud, lisab ta.

Peaminister ise veedab jõulud perega Kesärantas. Koduses Turus oli üheks traditsiooniks jõulurahu väljakuulutamise kohapeal kuulamine. Helsingis on leitud uus traditsioon. Orpo leidis Hietaniemi surnuaia möödunud jõulude ajal. Ta läks vaatama, kuidas kindralid marssal Mannerheimi mälestavad.

See atmosfäär oli uskumatult suurepärane. Seal lauldi hümni ja jõululaulu. Pastor ütles paar sõna. Täiesti tegi tasa kaotuse, et ei saanud minna jõulurahu välja kuulutamist vaatama.

Orpod tähistavad jõule traditsioonilisel viisil. Jõululaual peaks olema palju kala erinevates vormides ja eriti palju salateid ja roogasid ülejäänud perele.

Lõpuks tähendavad jõulud seda, et on oma pere on koos. Teeme koos süüa, vahetame paar kingitust, mängime lauamänge, käime saunas ja oleme lihtsalt koos.

Peaministri lemmiklauamäng on sõjaline strateegiamäng Risk, aga kõigi teiste lemmik on Menolippu (Ticket to Ride). See on seiklus Põhja-Ameerikas.

Orpo on varem öelnud, et tema kahekümnendates eluaastates tütar ei poolda näiteks kõiki isa tehtud hariduskärpeid.

Jah, ta esitab mulle väljakutse. Näiteks valitsusprogrammi läbirääkimiste ajaks oli kodus juba palju räägitud noorte vaimse tervise probleemidest. Umbes kui palju neid täna on. Tänu temale olin läbirääkimistel nendest küsimustest vägagi teadlik, räägib ta.

Orpo toonitab, et vaimse tervise probleemid on Soomes suureks probleemiks ning seetõttu soovis valitsus reguleerida kevadest kehtima hakkavat noorte teraapiagarantiid. Aga noorte vaimse tervise probleemidega tegelemine on ilmtingimata vajalik. Hetkel on käimas Mieli ry kärpeid kritiseeriv Haloo kampaania.

Nad on väga olulise asjaga seotud ja sõnum on kätte saadud, tunnistab ta.

Jõulumeeleolus viitab peaminister, et sotsiaal- ja terviseorganisatsioonide abikeskuse kaudu jagatava raha eraldamisel võib siiski tulla häid uudiseid.

Valitsus ei ole nende organisatsioonide toetuste kohta veel otsust teinud. Nendest on ainult töövariant. Kärbete ulatus viiakse ellu, kuid valitsus otsustab, kuidas lõplikud säästuotsused on suunatud. Vaatame, mis on võimalik, sõnab ta.