Ukraina on hädas Venemaa pealetungi vastu nii Kurski oblastis kui ka idarindel. Nii ütleb Black Bird Groupi analüütik Pasi Paroinen, kes jälgib rinde olukorda avalike allikate põhjal.
Ukraina tungis augustis üle Venemaa piiri Kurskisse ja suutis alasid vallutada. Sellest ajast peale on Venemaa neist olulise osa tagasi võtnud. Nüüd on Kurski oblastis käimas Venemaa neljas vasturünnakute laine, ütleb Paroinen.
Hiljutine vasturünnak on Põhja-Korea sõdurite abiga olnud edukas. Paroineni hinnangul on Kurski rindel peetud lahingutes Venemaa ridades seni olnud 500–600 põhjakorealast, vahendab Yle.
Arvan, et põhjakorealased jõudsid oma esimese rünnakuga paar kilomeetrit edasi. Pärast seda tugevnes Ukraina vastupanu ja edenemine peatus, nendib Paroinen.
Mitmete hinnangute kohaselt on Venemaale saadetud üle 10 000 Põhja-Korea sõduri.
Põhiosa vägedest pole veel mingil juhul lahingusse paisatud. Põhja-Korea sõdureid jätkub tulevasteks rünnakuteks, sõnab ta.
Paroineni sõnul on Põhja-Korea sõdurid Kurski lahingutes tundunud distsiplineeritud ja tugevad. Põhja-Korea jalaväerühmad on rünnanud laial rindel.
Põhja-Korea vägedel on olnud selgelt šokiefekt. Ukrainlased on varem organiseerinud oma kaitse venelaste kasutatud taktika vastu.
Paroineni sõnul on Venemaa Kurskis varem rünnanud ründe- ja lahingutankide või väikeste, maksimaalselt umbes 20-liikmeliste ründeüksustega. Põhja-Korea vägede taktika on olnud erinev.
Nüüd on äkki kakssada sõdurit tulnud üle põllu mitmest eri suunast. Põhja-Korea väed on olnud hästi hajutatud ning kaotustest hoolimata on nad oma eesmärki sihikindlalt täitnud, märgib ta.
Põhjakorealaste kaotustest rindel on lisaks Ukrainale teatanud USA. Ameerika allika hinnangul on umbes 200 põhjakorealast langenud või haavatud. Paroinen peab suuri kaotusi vältimatuks.
Kui mitme kompanii sõdurid saadetakse lagedale väljale paar kilomeetrit edasi tungima, on kaotusi nii või teisiti.
Paroinen nendib, et Ukraina ei saavutanud suvel Kurski oblasti ründamisega oma eesmärke. Tema sõnul oli rünnakuplaan üle võimete. Sellest ajast peale on Ukraina olnud lõksus Kurskis, kus Venemaa ründab mitmelt poolt. Paroineni hinnangul ei suuda Venemaa aga lähiajal Ukraina vägesid Kurskist välja ajada.
Ukraina olukord idarindel on väga raske. Näiteks Velika Novosilka olukord on praegu Ukraina jaoks katastroofiline, sõnab ta.
Paroineni sõnul on Ukraina pidanud lühikese aja jooksul taanduma paljudelt positsioonidelt, milleni ta eelmisel suvel vasturünnakute käigus jõudis.
Kõik need väikesed saavutused on nüüd ühe kuu jooksul kadunud, sõnab ta.
Velika Novosilka on üsna oluline teede ristumistkoht, mis on langemas. Venemaa edasiliikumine on lihtsam, kui ta linna vallutab.
Ukraina väed on väikeses Hannivka külas juba sisse piiratud.
Paroineni sõnul on Hannivka olukord märk sellest, et Ukraina pole olukordadele mõistlikult reageerinud.
Ukraina kaitseb kangekaelselt iga tolli oma territooriumi. See oli Hannivka puhul näha. Külast hoiti visalt kinni, kuigi oli selge, et väed oleksid pidanud taganema. Väed jäid paigale, kuigi venelased edenesid, sõnab ta.
Paroinen eeldab, et kui üksusi õigeaegselt välja ei viida, on Ukraina väed kas sunnitud Kurahovest taganema või jäävad piiramisrõngasse.
Paroineni sõnul võimaldab Kurahove kaitsevõime halvenemine venelastel Pokrovski linnast lõuna pool edasi liikuda. Tema hinnangul algavad lahingud Pokrovski pärast tõenäoliselt jaanuaris.
Toretski linn on juba praktiliselt Venemaa valduses. Linna kontrolli pärast on võideldud paar kuud.
Toretsk on olnud oluline lukk Ukraina kaitses. Ukraina väed kontrollivad praegu linna äärealasid, sõnab ta.
Lähikuude järgmine küsimus on, millise kiirusega ja energiaga suudavad venelased jätkata rünnakuid Toretskist näiteks Kostiantõnivka linna suunas.
Paroinen märgib, et Venemaa miinimumeesmärk ründesõjas on Donetski ja Luhanski oblastite vallutamine.
Pokrovski ülevõtmine oleks selles oluline osa. Linna ülevõtmine annaks venelastele loomulikult võimaluse jätkata rünnakuid ka põhja pool, lisab ta.
