Helsingi lennujaamas peeti 4. detsembril kinni Venemaale teel olnud Leedus registreeritud eralennuk võimaliku sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõttu.
Leedust Läti kaudu Venemaale Pihkvasse lennanud Beechcrafti lennuk maandus Helsingi lennujaamas tankimiseks. Selle teekond Leedust Venemaale ja ka omanikud tekitasid Soome ametnikes kahtlusi, vahendab lrt.lt.
Üks lennuki pilootidest oli Leedu kodanik Robertas Petkus. Varem oli ta seotud LRT poolt paljastatud võimaliku sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemiga.
Eelmisel aastal paljastas LRT uurimisrühm mitu katset kasutada Leedut transiidisihtkohana lennukite lennutamiseks Venemaale. Eelmise aasta maist kehtib mitteäriliste lendude karmim kord, mille kohaselt peavad piloodid andma teavet lennuki käitaja, omaniku, kliendi ja reisijate kohta.
Seetõttu keelati kümnetel lennukitel juurdepääs Vilniuse, Kaunase ja Palanga lennujaamadele.
Eelmise, 2023. aasta aprillis lendas Petkus Beechcraft B24R Sierraga Kaunase lennujaamast Venemaale Pihkvasse. Hiljem müüdi see Moskvas maha 138 000 euroga.
Petkus osales ka eelmise aasta märtsis Leedus Palangas kinni peetud lennuki Cessna 172 transportimisel.
Vene kodanikud olid lennuki ostnud Türgi ja Itaalia kaudu, kuid skeem katkes, kui Palanga lennujaam lennuki ära võttis. Petkus üritas toona lennukisse siseneda, öeldes, et on Itaalia-Vene firma MAK Aviation Services esindaja ja üritas lennukist leitud dokumente kokku korjata, samuti lennukit Palangast Kaunasesse viia.
Nüüdseks on korrakaitsjad algatanud kohtueelse uurimise, mis veel kestab. LRT-l Petkuselt kommentaari saada ei õnnestunud.
Need juhtumid võisid ajendada Soome ametivõime võtma meetmeid Beechcraft B55 Baroni lennuki konfiskeerimiseks. Eilse teisipäeva 17. detsembri seisuga oli see veel Helsingis.
Leedu LY-ARA registreeringuga lennuk müüdi Vilniuses, nagu kinnitavad kuulutused erinevatel veebilehtedel. Mõned neist näitavad ka 100 000 euro suurust hinda.
Paljudes kuulutustes mainiti Aviacomi ja Leedu riigiteenistujat Rytis Dulinskast, kes töötab Leedu transpordi kompetentsiametis ja on lennujärelevalve osakonna juhataja nõunik.
Dulinskas töötab ka Aviacomis juhina ja omab 50 protsenti ettevõtte aktsiatest.
Lennuki müügikuulutustes viidati tema kontaktidele ja firmale Aviacom.
Dulinskas ütles LRT-le, et ei temal ega Aviacomil pole lennukiga mingit pistmist, lisades, et ta aitas lihtsalt sõbral lennukit müüa.
„Ma ei teinud muud, kui panin kuulutuse ja rääkisin inimestega, kes olid lennukist huvitatud,” ütles Dulinskas.
Ta keeldus avalikustamast lennuki ostjat ja lõppsihtkohta.
Hiljem täpsustas ta, et lennuki ostis Läti kodanik, kes võis tegutseda vahendajana ning tehinguga oli seotud ka nimetu Küprose firma.
Läti vahendaja võis olla Roberts Klimovičs, kes viibis ka Beechcrafti lennuki pardal, kui see 4. detsembril Helsingis maandus. Ta kinnitas LRT-le, et vahendas lennuki ostu.
Klimovitš ütles aga LRT-le, et lennuki ostsid tema lähisugulased Lätist ning ta lendas Venemaale vaid selleks, et jõuda Kasahstani. Ta ütles, et Balti riigid reguleerivad lende Venemaale väga rangelt ja selleks on vaja lisalube, mistõttu valis ta Soome, kus kontroll on lihtsam.
„Ma ei lennanud Kasahstani selleks, et Venemaal või Usbekistanis lennukit müüa. Olen lennunduse entusiast, lennukooli asutaja Riias ja otsin võimalust rajada Kasahstanis baas. Nii et lend Kasahstani oli nende plaanidega seotud,” rääkis Klimovičs.
Nüüd on ta esitanud kaebuse Soome prokuratuurile.
„Olen juba esitanud ametliku kaebuse selle juhtumi menetlemise kohta, mida pean ebaõiglaseks ja ebaseaduslikuks ning minu inimõiguste jämedaks ja põhjendamatuks rikkumiseks,” ütles mees.
Klimovičs ütles, et valis oma reisiks piloodi Petkuse, kuna teda soovitas sõber, kes töötab Leedu transpordiagentuuris.
„Ta on usaldusväärne ja kogenud piloot. Kuna ta oli nõus aitama, siis sellest mulle piisas, kuid tema ärisidemete kohta mul info puudub,” lisas Klimovičs.
