Paavst Franciscus kutsus Ukraina ja Venemaa vahel üles läbirääkimistele, et lõpetada sõda, mille käivitas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal.

Oma traditsioonilises jõulupüha kõnes ütles paavst, et „kahe poole vahel õiglase ja kestva rahu saavutamise nimel on vaja julgust, et avada uks” dialoogiks, vahendab BBC.

Tema üleskutse järgnes Venemaa samal päeval toimunud suurele rünnakule Ukraina energiarajatiste vastu, milles osales Ukraina andmetel vähemalt 184 raketti ja drooni.

Selle aasta alguses lükkas Ukraina kindlalt tagasi paavsti üleskutse Kiievile pidada läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja omada „julgust heisata valge lipp”.

Tema Urbi et Orbi (linnale ja maailmale) sõnum puudutas ka muid konflikte.

88-aastane paavst kuulutas tuhandetele Rooma Püha Peetruse väljakule kogunenud inimestele kõneledes: „Vaigistagu relvade heli sõjast räsitud Ukrainas” ja kaugemalgi.

„Kutsun iga üksikisikut ja kõiki inimesi kõigist rahvustest saama lootuse palveränduriteks, vaigistama relvade hääled ja ületama lahkarvamused,” ütles ta.

Korrates eelmisel aastal edastatud jõulupüha sõnumit, kutsus paavst Franciscus üles sõlmima Gazas relvarahu ja vabastama Hamasi pantvangid.

„Ma mõtlen kristlikele kogukondadele Iisraelis ja Palestiinas, eriti Gazas, kus humanitaarolukord on äärmiselt tõsine,” ütles ta.

Ta palus, et „dialoogi ja rahu uksed avataks”.

Sõda Gazas algas pärast seda, kui territooriumi Hamasi valitsejad ründasid Iisraeli 7. oktoobril 2023. Relvastatud isikud tapsid umbes 1200 inimest ja veel 251 viisid pantvangideks tagasi Gazasse. Iisraeli pealetungi käigus on hukkunud üle 45 000 palestiinlase, teatas Gaza Hamasi juhitav tervishoiuministeerium.

Selle nädala alguses kirjeldas paavst Iisraeli rünnakuid kahel korral „julmusena”, pälvides Iisraelilt terava noomituse, nimetades seda „eriti pettumust valmistavaks”.

Paavst Franciscus ütles ka, et ta mõtleb kristlikele kogukondadele Liibanonis ja Süürias, kus mässulised kukutasid hiljuti pärast 24-aastast võimulolekut Süüria presidendi Bashar al-Assadi. Süüria kristlaste arv on pärast sõja algust 2011. aastal kahanenud ja aruannete kohaselt on see praegu murdosa sõjaeelsest ligikaudu 1,5 miljonist.

Süüria vähemused on väljendanud hirmu oma tuleviku pärast riigis pärast seda, kui islamistlikud mässulised võimule tulid – kuigi juhtiv mässuliste rühmitus Hayat Tahrir al-Sham on öelnud, et kõik usud on kaitstud.