Ameerika sõjaväelaste arv Euroopas on ületanud 100 tuhande inimese piiri, ütles Venemaa president Vladimir Putin.
Ta ütles kaitseministeeriumi kolleegiumi istungil, et Lääs surub Venemaad punasele joonele, Moskva ei saa sellele muud moodi vastata kui reageerida ja pärast seda hirmutavad lääneriigid oma elanikkonda müütilise Venemaa ohuga, ütles president.
Sõjalis-poliitiline olukord maailmas on jätkuvalt raske ja ebastabiilne, rõhutas Venemaa juht.
NATO löögigrupid kogunevad jätkuvalt Venemaa piiride lähedal, märkis Putin. NATO püüdlused on ammu ajaloolisest vastutusalast kaugemale jõudnud, lisas ta.
Venemaa on sunnitud oma julgeoleku tagamiseks kasutusele võtma lisameetmeid, kuid täiemahulisse võidurelvastumisse riiki ei tõmmata.
Putin ütles, et varsti algab hüperhelikiirusega raketi Orešnik seeriatootmine. President andis ülesandeks lahendada seeriatootmise ja kodumaiste löögisüsteemide, sealhulgas ülihelikiirusega süsteemide kasutuselevõtu probleemid.
President märkis, et kaasaegsete relvade osakaal Venemaa Föderatsiooni strateegilistes tuumajõududes on jõudnud 95%-ni. President tegi ülesandeks jätkata õppustel harjutamist ja hoida mittestrateegilised tuumajõud pidevas valmisolekus.
Putin ütles, et Venemaa relvajõudude koosseisu on suurendatud 1,5 miljoni sõjaväelaseni. President märkis, et rohkem kui tuhat inimest astub päevas lepingu alusel ajateenistusse, „inimesed lähevad rindele vabatahtlikult”.
Putin andis korralduse UAV droonide tootmise suurendamiseks. Kui alguses oli probleeme seda tüüpi relvadega, siis nüüd saavad väed igapäevaselt mitu tuhat drooni, sõnas ta.
Putin andis korralduse suurendada armee jaoks mõeldud robootika ja droonide tootmist.
Vene kaitseminister Andrei Beloussov sõnas, et Venemaa peab olema valmis sõjaks NATO-ga järgmise 10 aasta jooksul.
Beloussov ütles, et Ukraina on kaotanud sõjas ligi miljon inimest, Kurski operatsiooni käigus 40 000 inimest. Ainuüksi käesoleval 2024. aastal on Ukraina kaotanud enam kui 560 000 sõdurit hukkunute ja haavatutena.
Tema sõnul on Ukraina väed sunnitud minema kaitsele, üksuste komplekteerituse tase on vaid 45-50 protsenti.
Minister ütles, et Venemaa hõivab praegu uut territooriumi keskmise kiirusega 30 ruutkilomeetrit ööpäevas. Käesoleval, 2024. aastal on hõivatud peaaegu 4500 ruutkilomeetrit.
Vene väed kasutavad päevas enam kui 3500 drooni ja see number pidevalt suureneb. Droonide massiline kasutamine on olnud Vene vägede peamine läbimurre sõjas, sõnas Beloussov.
Beloussov ütles, et võrreldes 2022. aastaga toodab Venemaa 7 korda rohkem tanke, 3 korda rohkem lahingumasinaid ja 23 korda rohkem droone.
Beloussovi sõnul moodustavad Venemaa sõjalised kulutused 6,3 protsenti SKP-st, 32,5 protsenti eelarvest.
