JEF-i riikide tippkohtumine korraldatakse Tallinnas suuresti seetõttu, et Suurbritannia, Põhjamaad, Balti riigid ja Holland soovivad saata Venemaale ja oma kodanikele strateegilise sõnumi.
Kümme JEF-riiki valmistuvad ühiselt tõrjuma Venemaa rünnakut Põhjamaadele või Baltikumile, isegi kui kaitseliit NATO on poliitiliselt halvatud, vahendab Iltalehti.
Mitmed kohapealse kohtumise allikad kinnitavad Iltalehti jaoks tippkohtumise sügavaimat tähendust.
JEF-i riikidel on operatiivplaan näiteks Ahvenamaa kaitsmiseks, isegi kui NATO ei suuda reageerida Venemaa rünnakule Ahvenamaale, rõhutab kohtumise allikas.
Iltalehti info kohaselt on Briti eriüksuslased valmis Ahvenamaad kaitsma vähem kui 24 tunniga, kui saaregruppi ähvardab Venemaa sõjaline oht.
Sarnased tegevusplaanid on allikate sõnul olemas näiteks Eesti idapiiri, Gotlandi, Soome Lapimaa, Norra Finnmarki ja Teravmägede kaitseks.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles avameelselt, et JEF eksisteerib selleks, et sarnaselt mõtlevate riikide ühiskaitse saaks teoks sõltumata NATO otsustusvõimest.
Viimase kahe aasta jooksul on minu jaoks olnud oluline säilitada NATO-s ühtsus ja anda selge sõnum: koos oleme tugevamad, rõhutab Pevkur.
Venelaste eesmärk on JEF-i riikidele teada.
Venemaa üritab lõhkuda NATO ühtsust. Seda püütakse teha hübriidrünnakute ja erinevate mõjutusoperatsioonidega, viimati Rumeenia valimistel. Selle kõige eesmärk on see, et kui NATO-s on vajadus artikkel 5 aktiveerida, siis tekiks… ütleme nii, et otsuste tegemisel tekiks mõrasid, ütleb Pevkur.
Ta rõhutab, et mitte ainult seetõttu – vaid ka paljudel muudel põhjustel – on meil JEF (Joint Expeditionary Force, Ühendekspeditsioonivägi).
NATO artikli 5 ehk ühiskaitse aktiveerimiseks on vaja 32 liikmesriigi üksmeelt NATO Nõukogus. Reaalsus on see, et Türgi, Ungari ja osaliselt ka USA NATO-poliitika on täis ebakindlust.
Mul on hea meel, et Suurbritannia on JEF-is juhtrolli võtnud, kiidab Pevkur.
Suurbritannia on Eestisse paigutanud terve pataljoni.
JEF-il on kümme liiget, kes asuvad Põhja-Euroopas ja on oma vaadetes Venemaa suhtes ühtsed. JEF-i tegevusplaanide elluviimiseks ei ole vaja kümne liikmesriigi üksmeelt.
Mitmed riigipead ja ministrid on rõhutanud Ukraina relvastamise kiireloomulisust. Venemaa püüab jõuda võimalikult palju edasi enne Donald Trumpi ametisse astumist 20. jaanuaril, hindab Pevkur.
Soome president Aleksander Stubb hoidis tagasi juttu rahu teemal, sest Ukraina vajab rindel sõja võitmiseks oluliselt rohkem relvastust kui praegu.
Rahu läbi jõu, võttis Stubb oma mõtteviisi ja Soome poliitika kokku.
Stubb rõhutas, et Ukraina vajab kiiresti rohkem relvi ja laskemoona. Ta toob välja kolm põhimõtet.
Esimene on iseseisvuse põhimõte. Teine on territoriaalse terviklikkuse põhimõte. Kolmas on suveräänsuse põhimõte. Soomlasena tean, millest me räägime. Pärast Talve- ja Jätkusõda säilitasime iseseisvuse, kuid kaotasime territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse, ütleb Stubb.
Stubb annab ülesande JEF-i riikidele ja teistele NATO riikidele.
Peame tagama, et Ukrainaga seda ei juhtuks. Ukraina peab säilitama oma territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse. Ukraina peab saama ise otsustada, kas liituda EL-i ja NATO-ga, rõhutab Stubb.
