Hübriidoperatsioonide süüdlast on väga raske välja selgitada – ja seetõttu on need nii populaarsed.

Mitmetel juhtudel ei ole Lääne võimud Venemaad arvatavas hübriidoperatsioonis süüdistanud, sest ei taheta tekitada elanikkonnas paanikat. Mitmed ametnikud rääkisid sellest USA väljaandele Wall Street Journal (WSJ).

Kaitseliidul NATO on olnud raskusi Venemaa hübriidoperatsioonidele reageerimisega, kirjutab WSJ. Väljaanne tõstab esile näiteks Soome ja Saksamaa ning Rootsi ja Leedu vahel purunenud merekaablid.

Lääne uurijate sõnul käskis Vene luure Hiina aluse Yi Peng 3 kaptenil novembris sidekaablid läbi lõigata.

WSJ teatas juba novembri lõpus, et Hiina laeva kahtlustatakse selles, et ta tõmbas ankrut Läänemeres mööda mere põhja sihilikult, et kahjustada merekaableid.

Me ei saa hübriidrünnakute eest kaitsta kogu kriitilist infrastruktuuri nagu kaableid, torujuhtmeid, energiataristut ja andmekeskusi, ütles Saksamaa kaitseministeeriumi endine personaliülem Nico Lange WSJ-le.

Alles nüüd mõistame, kui väga-väga haavatavad me oleme, jätkas ta.

Venemaa süüdistamata jätmine võib rünnakute arvu suurendada, kirjutab WSJ, kuid teisalt on väga raske tõestada, et need on Kremli poolt korraldatud.

Hübriidoperatsioonide üks eeliseid on see, et nende tegijat on väga raske kindlalt kindlaks teha, ütles varem Soome MTV uudistele Jyväskylä ülikooli küberturvalisuse professor Tapio Frantti.

Venemaa on korduvalt hübriidrünnakute korraldamist eitanud.

Soome avalikus arutelus on Venemaale viimastel aastatel vähemalt vihjatud peaaegu kõigi kriitilise infrastruktuuriga seotud probleemide puhul. Võimud on olnud oma hinnangutes ettevaatlikumad.

Meie vaenlased eelistavad hübriidsõda just seetõttu, et sellele on nii raske õiges proportsioonis otse reageerida, ütleb Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali mõttekoja vanemteadur Christopher Chivvis WSJ-le.

Venemaa hübriidmõju on luure- ja katsefaasis, ütlesid asjatundjad oktoobris MTV uudistele.

Droonilennud üle kriitilise infrastruktuuri, sissemurdmised, küberrünnakud ja sabotaaž üle Euroopa on alles algus.

Nähtu on vaid koolitus ja suurema operatsiooni katsefaas, ütles Hübriidmõjude kompetentsikeskuse võrgujuht Jukka Savolainen oktoobris MTV uudistele.

Euroopa välisteenistuses hübriid- ja küberohtude vastu võitlemise poliitika kavandamise eest vastutanud Teemu Tammikko näeb Venemaad valmistumas Ukraina sõja laienemiseks.

Venemaa püüab kaardistada haavatavusi riikides, mida ta soovib vajadusel kahjustada. Nad katsetavad ja kaardistavad, ütles Tammikko oktoobris.

Venemaa juba ründab sihtmärke, mis on Ukrainale abi andmisel märkimisväärsed, nagu laskemoonalaod või kaitsetööstus. Rünnakud on aga toime pandud nii, et tõendid ei viita üheselt Venemaale, jätkas ta.

Võimalik suuroperatsioon üksikute tulekahjude asemel üritaks ühiskonnas või ühiskondades tekitada sellise šoki, et riikidel ei jääks aega ja tahtmist rääkida koostööst või välispoliitikast, täpsustab Savolainen.

Kui igaüks vaatab oma naba, saab Venemaa vabamalt tegutseda.

Tugeva löögiga tehnilistele süsteemidele võib terved ühiskonnad viia kaose staadiumisse. Ühiskonnad oleksid sunnitud seisundis, kus nad ei suuda otsuseid langetada, hindab Savolainen.

Peame seda ootama. Tuleb ette valmistada, mida sellises olukorras teha, jätkas ta.