Hiljutisel jäisel pärastlõunal Lääne-Ukraina linnas Kovelis valmistus sõjast väsinud hallijuukseline mees rongile astuma. Väike poiss kallistas teda põlvedest, tahtmata lahti lasta. „Tule Dima, jäta vanaisaga hüvasti,” ütles ema talle ja tõmbas ta eemale.

Mõni minut hiljem sõitis rong koos mehega jaamast välja, suundus pikale teekonnale riigi idaossa, Venemaa-vastase sõja rinde poole. Tütar ja pojapoeg, mõlemad pisarates, lehvitasid perroonilt, vahendab Guardian.

Sarnased stseenid on praegu sagedased Ukrainas, kus laastatud ja kurnatud armee koosneb üha enam vanematest meestest. Kuna riik läheneb kolmele aastale täiemahulises sõjas Venemaaga ja ootab rahutult Donald Trumpi saabumist Valgesse Majja, tekitab terav sõdurite puudus rindel dilemma.

President Volodõmõr Zelenski on vastu seisnud USA Joe Bideni administratsiooni avalikele üleskutsetele langetada meeste mobiliseerimise vanust praeguselt 25-lt eluaastalt 18-le, viidates nooremate meeste saatmise tundlikkusele ühiskonnas, mis juba seisab silmitsi demograafilise kriisiga. Kuid kuna Venemaa jätkab uute värvatute leidmist oma jahvatavate edusammude jaoks, on armeel raskusi, et leida piisavalt inimesi, et täita rindel olevaid lünki.

Anonüümselt kõnelenud Ukraina ohvitseride antud intervjuud maalivad teema tundlikkust arvestades Ukraina sõjategevusest murettekitava pildi.

„Inimesed, kelle me praegu saame, ei ole sellised, kes olid seal sõja alguses,” ütles üks praegu Ukraina 114. territoriaalkaitsebrigaadis teeniv sõdur, kes on viimase kahe aasta jooksul olnud erinevates tulipunktides. „Hiljuti võtsime vastu 90 inimest, kuid neist vaid 24 olid valmis positsioonidele liikuma. Ülejäänud olid vanad, haiged või alkohoolikud. Kuu aega tagasi jalutasid nad Kiievis või Dnipros ringi ja nüüd on nad kaevikus ja suudavad vaevu relva käes hoida. Halvasti välja õpetatud ja halvasti varustatud,” sõnas ta.

Kaks õhutõrjeüksuste allikat ütlesid Guardianile, et defitsiit rindel on muutunud nii teravaks, et peastaap on andnud juba ammendatud õhutõrjeüksustele korralduse vabastada rohkem mehi, et saata neid rindele jalaväelastena.

„See on jõudmas kriitilisele tasemele, kus me ei saa olla kindlad, et õhutõrje saab korralikult toimida,” ütles üks allikatest, lisades, et teda ajendas sõna võtma kartus, et olukord ohustab Ukraina julgeolekut.

„Need inimesed teavad, kuidas õhutõrje töötab, mõned olid saanud Läänes väljaõppe ja omasid tõelisi oskusi, nüüd saadetakse nad rindele võitlema, mille jaoks neil pole väljaõpet,” ütles allikas.

Allika sõnul võivad komandörid kasutada korraldusi saata rindele sõdureid, kes neile ei meeldi. Samuti kardetakse, et olles varustatud tundlike teadmistega Ukraina õhutõrjepositsioonide ja -taktika kohta, on oht, et need sõdurid annavad välja olulist informatsiooni, kui nad rindel venelaste kätte vangi langevad.

Eelmisel kuul väitis otsekohese ütlemisega Ukraina parlamendisaadik Mariana Bezuhla oma postituses Telegramis, et õhutõrjeväed viidi üle jalaväeüksustesse, mis kahjustab Venemaa droonide allatulistamise edukust Ukrainas. Õhukaitsejõudude pressiesindaja Juri Ihnat kinnitas toona, et üleviimised toimusid, öeldes, et need on „väga valusad”. Kuid ta eitas, et see mõjutas allatulistamise määra.

Need, kellega Guardian rääkis ütlesid, et kasvavad nõudmised üleviimiste järele raskendavad aga õhutõrjeüksuste korralikku juhtimist.

„See on kestnud aasta, kuid see on läinud hullemaks,” ütles teine õhukaitses töötav ohvitser. „Meid on juba alla poole [täisjõust]. Viimastel päevadel tuli komisjon ja nad tahavad veel kümneid. Mulle jäävad need üle 50-aastased ja vigastatud inimesed. Niimoodi on võimatu midagi ära teha,” sõnas ta.

Kui Venemaa täiemahulise sissetungi esimestel kuudel 2022. aasta veebruaris oli ukrainlasi, kes olid valmis vabatahtlikult rindele minema, ja pärast seda on sajad tuhanded inimesed vabatahtlikult rindele läinud, on mobilisatsioon olnud Kiievi jaoks viimase aasta jooksul suur väljakutse, kus on värbamisametnikud tiirlevad tänavatel ja jagavad kutsepabereid. Kutseealistel meestel on pealetungi algusest peale riigist lahkumine keelatud.

Enamik ukrainlasi mõistab mobilisatsiooni vajadust, kuid isiklikul tasandil on see ebapopulaarne ning värbamisrühmad kogevad uusi ajateenijaid otsides sageli viha ja vägivalda.

Kiievis asuva Razumkovi keskuse suvel läbi viidud küsitlusest selgus, et 46% vastanutest nõustus, et mobilisatsioonist kõrvalehoidmine pole häbiasi, samas kui vaid 29% ei nõustunud sellega.

Sõdurite puudus on viimastel kuudel muutnud Kiievi ja Washingtoni suhted halvemaks. Bideni administratsiooni ametnikud tundsid ärritust, et Zelenski ja teised ametnikud nõudsid sageli rohkem relvi, kuid ei suutnud mobiliseerida positsioonide täitmiseks vajalikku tööjõudu.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Sean Savett ütles eelmisel kuul tehtud avalduses, et Ukrainal on praegu kõige olulisem tööjõud. „Samuti oleme valmis suurendama oma väljaõppevõimsust, kui nad astuvad vajalikke samme oma ridade täiendamiseks,” ütles ta.

Ukraina ametnikud leidsid, et USA avalikud üleskutsed alandada mobilisatsiooniiga 18 aastani olid tundetud ja kohatud. Ukraina laiendas aprillis oma mobilisatsioonipüüdlust, alandades mobiliseeritavate vanust 27-lt eluaastalt 25-le, kuid enamik ukrainlasi, isegi rindel olevaid inimesi, on selle edasise alandamise suhtes ettevaatlikud, viidates vajadusele kaitsta nooremat põlvkonda.

Paljud sõdurid väidavad, et mobilisatsioonimäära suurendamise viis ei ole kutsealuse vanuse alandamine, vaid paremate stiimulite ja rohkema väljaõppe pakkumine. „Asi pole vanuses, nad vajavad häid tingimusi ja motivatsiooni,” ütles 114. brigaadi sõdur. „Kaheksateistkümneaastased on ikka lapsed. Võib-olla saaksid nad seda vajadusel langetada 23-le, kuid Kiievis on veel piisavalt inimesi, keda saaks mobiliseerida, kuid kes ei taha minna,” lisas ta.