Suure kära saatel anti Ukrainale rohkem kui kuu aega tagasi luba tulistada Venemaa sõjalisi sihtmärke Lääne kaugmaarakettidega. Kuid pärast nende esmakordset tulistamist on Ukraina nende kasutamist juba piiranud.

Kiievis hakkavad raketid otsa saama. Samuti võib aeg otsa saada: presidendiks valitud Donald Trump on avalikult öelnud, et USA-s toodetud kaugmaarakettidega Venemaale tulistamine oli suur viga, vahendab New York Times.

Seni on raketid olnud tõhusad piiratud moel, kuid need ei ole muutnud sõja käiku, ütlesid NATO kõrged ametnikud.

Sõda pole samuti eskaleerunud, nagu mõned kartsid. Kuigi Venemaa saatis pärast kahte esimest Lääne kaugmaarakettide lendu Ukraina pihta välja võimsa uue keskmise ulatusega hüperhelikiirusega ballistilise raketi, on ta sellest ajast peale vastanud neile tavapärase droonide, rakettide ja ähvarduste seguga.

Kaks USA ametnikku ütlesid, et nad usuvad, et Venemaa üritab vältida sõjaliste operatsioonide eskaleerumist Ukrainas, eriti seoses kauaaegse sõja skeptiku Trumpi valimisega ja arvestades Venemaa hiljutisi edusamme lahinguväljal. Arvestades poliitilist tundlikkust, rääkisid nad anonüümsuse tingimusel.

NATO kõrgeim sõjaväelane admiral Rob Bauer ütles hiljuti, et armee taktikalise raketisüsteemi ehk ATACMS-i löögid on „tõsiselt tabanud” mitmeid relvatehaseid ja laskemoonaladusid Venemaal. Tema sõnul sundis see Venemaad viima paljud logistikarajatised rindest kaugemale.

„Neile ei meeldi, kui ATACMS-id nende kodumaale õhu kaudu tulevad – neile ei meeldi, sest need on tõhusad,” ütles admiral Bauer detsembri alguses antud intervjuus.

„See piirab nende võimet rindel tõhusalt võidelda ja see on see, mida on vaja,” lisas ta. „Küsimus on selles, kas sellest piisab võitmiseks?”

Mõnes mõttes on ATACMS-iga juhtunu lugu sellest, mis on juhtunud sõjas teiste Lääne relvadega. Ukraina survestas mitmeid kuid ja isegi aastaid, et hankida Lääne relvi: raketiheitjad HIMARS, tankid Abrams ja hävitajad F-16.

Kuid selleks ajaks, kui Lääs neile relvadele juurdepääsu võimaldas, oli Ukraina kaotanud rohkem positsiooni. Ja ükski relv pole olnud hõbekuul. Lääne ametnikud väidavad ka, et Ukraina on liiga palju Lääne abile lootnud ega ole teinud piisavalt oma sõjategevuse tugevdamiseks, eriti sõdurite mobiliseerimisel.

USA seisis pikka aega vastu 300-kilomeetrise lennuulatusega kaugmaa ATACMS-ide saatmisele Ukrainasse, kartes, et nende kasutamine sügaval tuumarelvastatud Venemaa sees võib sõda laiendada.

Kevadel president Biden leebus. USA ametnikud teatasid, et administratsioon saatis Ukrainale Pentagoni varudest kuni 500 raketti. Kuigi Ukraina ei saanud neid Venemaal kasutada, tulistasid nad sihtmärke Ida-Ukraina territooriumidel, mida Venemaa kontrollis, ja Krimmis, mille Venemaa 2014. aastal vallutas – eesmärgiga tabada kontrolli- ja juhtimispunkte, relvaladusid ja mõnesid punkreid.

USA ja NATO ametnikud ütlesid, et need löögid olid tõhusad, kuid nad arvasid ka, et Ukraina oleks võinud olla kasutatud rakettide arvu osas mõistlikum ja sihtimisel valivam.

USA ametnike sõnul põhjendas Biden 17. novembril loa andmist rakettide kasutamiseks Venemaal, kuna Moskva tõi sõtta Põhja-Korea sõdureid.

Siiski oli hoiatusi. USA ametnikud ütlesid, et relvi kasutatakse esialgu peamiselt Venemaa ja Põhja-Korea vägede vastu Lääne-Venemaal Kurski oblastis, kus Ukraina üritas pärast augustikuist ootamatut Ukraina pealetungi territooriumi hoida.

Sel ajal oli Ukrainal alles vaid „kümneid rakette” – võib-olla umbes 50, ütlesid kaks USA ametnikku. Nad ütlesid, et neil polnud tõenäosust rohkem saada. Piiratud Ameerika varud olid juba määratud Lähis-Idasse ja Aasiasse saatmiseks. Suurbritannia ametnikud, kes lubasid Ukrainal pärast Bideni otsust Venemaal kasutada oma kaugmaarakette Storm Shadow, ütlesid hiljuti, et neil pole palju rohkem pakkuda.

On ebatõenäoline, et Trump seda tühimikku täitma astub. Ta ütles hiljuti ajakirjale Time, et ei nõustu „väga ägedalt” sellega, et Ukraina kasutab ATACMS-e Venemaa territooriumil, ja nimetas Bideni otsust neid pakkuda „rumalaks”. Järgmisel päeval teatas Kreml, et Trumpi seisukoht on „täielikult kooskõlas” Moskvaga.

Pärast seda, kui USA ja Suurbritannia loa andsid, on Ukraina Venemaa kaitseministeeriumi ja Venemaa sõjaväeblogijate andmetel sooritanud vähemalt pool tosinat raketirünnakut, kasutades vähemalt 31 raketti ATACMS ja 14 raketti Storm Shadow. Ukraina sõjavägi rakettide kasutamist ei kommenteeri, kuid ei USA ega Ukraina pole neid teateid vaidlustanud.

Ametnikud ja analüütikud ütlesid, et kõige rohkem kahju tekitas rünnak Storm Shadow’de poolt, mis tulistati 20. novembril Kurski oblastis Marino lähedal asuva Vene komandopunkri pihta.

Pärast seda 21. novembril saatis Venemaa oma uue hüperhelikiirusega ballistilise raketi Orešnik ehk „sarapuu” Ukrainas Dnipro linnas asuvale sõjaväeobjektile. Seda peeti hoiatuseks, et Venemaa võib uue raketiga tabada ükskõik millist Euroopa piirkonda, sõnumiks Euroopale ja Ameerikale võimalike tagajärgede kohta.

Kuus päeva hiljem helistas Venemaa kindral, kes oli Ukraina sissetungi arhitekt, Bideni kõrgeimale sõjalisele nõunikule, et arutada muret eskaleerumise pärast, väites, et raketikatsetus oli pikalt kavandatud.

Pärast seda 27. novembri kõnet ei tulistanud Ukraina kahe nädala jooksul ühtegi raketti ATACMS ega Storm Shadow. Venemaa korraldas Ukrainale samuti vähe raketi- või droonirünnakuid, kuigi Venemaa president Vladimir Putin ähvardas saata Оrešniku ​​Кiievi kesklinna, kui Ukraina ei lõpeta ATACMS-i kasutamist Venemaal.

Vaatamata avalikele ähvardustele üritab Putin Ukraina operatsioonidele ettevaatlikult reageerida, ütlesid USA ametnikud. Nad usuvad, et Moskva ei reageeri suure tõenäosusega ATACMS-i löökidele viisil, mis võib Washingtoni sõtta tõmmata või panna uue administratsiooni ebamugavasse olukorda.

Ametnikud ütlesid, et Moskva võib hoogustada küber- või sabotaažioperatsioone Euroopas, kuid tõenäoliselt ei võta see otseselt USA huvisid sihikule.

Mõned analüütikud ütlesid, et Ukraina on oma rakettide kasutamist vähendanud, kuna oli algselt sihikule võtnud Venemaa rajatisi, mida oli ammu tahtnud tabada. Nüüd, kui rakette on jäänud alles vähe, on Ukraina valivam.

„Otsustasime oodata ja leida kõrge väärtusega võimekus ning see on loomulik,” ütles Ukraina valitsuse juhitava riikliku strateegiliste uuringute instituudi sõjaline analüütik Mõkola Bielieskov. „Ärge oodake kiiret edu, sest me peame selle võime säilitama ning kulutama seda mõistlikult ja väga targalt.”

Venemaa kaitseministeerium teatas 11. detsembril, et Ukraina ründas kuue ATACMS-iga sõjalennuvälja Lõuna-Venemaal Taganrogi linnas, Aasovi mere ääres asuvas meresadamas, ning lubas Ukrainale kättemaksu.

Seejärel andis USA välja haruldase hoiatuse: Venemaa võib valmistuda Оrešniku löögiks. Selle asemel vastas Venemaa laiaulatusliku õhurünnakuga, tulistades Ukraina energiasektori pihta 93 raketti ja peaaegu 200 drooni.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistas Ukraina 18. detsembril välja kuus raketti ATACMS ja neli raketti Storm Shadow ühe riigi suurima keemiatööstuse rajatise pihta Venemaa Rostovi oblastis.

Kaks päeva hiljem tulistas Venemaa Kiievi pihta rakettide lasu; Vene ametnikud väitsid, et nad maksid Lääne raketirünnakute eest kätte.