Soomlaste puhkuse lemmiksihtkohta Kanaari saartele reisis eelmisel aastal üle 16 miljoni turisti. See näitaja on rekordiline, kuid juba praegu on selge, et 2024. aasta ületab senise rekordi mitme miljoni võrra.
Tänavune, 2024. aasta jääb Kanaari saartel meelde mitte ainult turismibuumi, vaid ka ületurismi vastaste meeleavaldustega, mida on korraldatud kõikjal Hispaaniale kuuluvatel saartel, vahendab Iltalehti.
Kohalikud aktivistid on mures plahvatuslikult kasvava turismi mõju pärast hindadele ja saare tundlikule loodusele.
Kanaari saarte massiturismi probleeme käsitleb ka täna esmaspäeval Yle Areenas täna esmaspäeval 16. detsembril ilmunud Ulkolinja dokumentaalfilm.
Ajakirjanik Pertti Pesoneni tehtud dokumentaalfilmis saavad sõna Kanaari saarte inimesed, kes on saarte praeguse turismistrateegia vastu.
Aktivistid toovad välja üha suureneva turistide arvu mõjud eluaseme hinnale ja looduse jätkusuutlikkusele, aga ka kohalike poliitikute ükskõiksuse ületurismi selgete miinuste suhtes.
Üks saarte suurimaid probleeme on põud ja ebapiisav veevarustus, ütleb dokumentaalfilmis La Laguna ülikooli professor Víctor Martín.
Martíni sõnul tarbib iga turist kuus korda rohkem vett kui kohalik elanik.
Turistid tarbivad vett hoolimatult nagu mandrieurooplased. Kanaari saared on praktiliselt poolkõrb.
Veesüsteem on Kanaari saartel erastatud, seega müüakse seda kõrgeima pakkumise tegijale. Seetõttu on hotellibasseinide ja golfiväljakute jaoks piisavalt vett, samal ajal, kui kohalikud põllumehed peavad seda säästma.
Kanaari saared on Hispaania üks vaesemaid piirkondi ning vaesus puudutab eelkõige omavalitsusi, mida külastab kõige rohkem turiste. Kuigi turismitööstus õitseb, voolab kasum välismaale.
Gran Canaria saare lõunaosades on kohalik administratsioon kehtestanud turismiseaduse, mille kohaselt peavad aastakümneid selles piirkonnas elanud andma oma korterid üüriagentide käsutusse. Seadus kehtib ligikaudu 40 000 inimesele.
Miks teeb piirkondlik administratsioon minust teise klassi kodaniku? Minult võetakse ära kasutusõigus, mitte omand, seega maksan ikkagi kinnisvaramaksu, räägib seadusega hõlmatud Maribe Doreste dokumentaalfilmis.
Kui korter vajab remonti, siis maksan. Nad ei tee muud, kui ajavad meid kodudest välja, võtavad turistid puhkamiseks üle ja jätavad endale üüriraha, millest annavad väikese osa omanikule, sõnab ta.
Kanaari elanikud aetakse sunniviisiliselt välja aladelt, mis on alati meie päralt olnud, ütleb Doreste.
Aktivistid ei kavatse loobuda oma nõudmistest säästvama turismi järele, kuid hinnanguliselt reisib Kanaari saartele lähitulevikus tublisti üle 20 miljoni turisti aastas. Seda on palju saarte jaoks, kus elab vaid umbes 2,2 miljonit alalist elanikku.