EL-i kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius soovib, et ELi järgmise seitsme aasta eelarves eraldataks kaitsele „ligikaudu” 100 miljardit eurot.

See oleks tohutu kasv – ta nimetas seda „ambitsioonikaks”, sest praeguses EL-i seitsmeaastases üle 1 triljoni euro suuruses eelarves on kaitseks vaid 10 miljardit eurot.

See on vaid üks finantsrevolutsioonidest, mille Kubilius oma intervjuus väljaandele Politico välja pakkus. Suured muutused on märk sellest, kui palju on Venemaa sissetung Ukrainasse EL-i eelarvet ja prioriteete muutnud.

See on ka põhjus, miks Kubiliusel on selline ametikoht. Ta on EL-i esimene kaitse- ja kosmosevolinik – ametikoht loodi selleks, et paremini integreerida bloki killustunud kaitsetööstust, suurendada kulutusi, saata Ukrainasse rohkem relvi ning parandada kaitsekoostöö koordineerimist NATO ja USA-ga.

Ukrainale sõja võitmiseks vajaliku toetuse andmine on võtmetähtsusega, ütles ta oma esimeses intervjuus pärast sel nädalal tööle asumist.

„Peame olema valmis Venemaa agressiooni võimaluseks,” ütles Kubilius, kahekordne Leedu peaminister ja Venemaa vastane. „Kui me Ukrainas läbi kukume, siis loomulikult võib Venemaa sõjalise agressiooni võimalus EL-i liikmesriikide vastu suureneda.”

Samuti hoiatas ta Venemaa käimasoleva hübriidrünnakute kampaania eest. „Me [oleme] paremini ette valmistatud tavapäraseks sõjaliseks kaitseks” kui „oma inimeste mõistuse kaitsmiseks,” ütles ta.

Kubilius rõhutas, et EL-i vaenlane on Venemaa liider Vladimir Putin, mitte USA presidendiks valitud Donald Trump – see on sõnum, mille ta on edastanud ka Euroopa Parlamendile.

Ta ütles, et loodab, et USA uus administratsioon mõistab, et Lääs on rünnaku all „autoritaarsete riikide telje poolt”, kuhu kuuluvad „Venemaa, Iraan, Põhja-Korea ja mõnevõrra Hiina”.

Bloki relvatööstuse uuendamine pärast aastakümneid kestnud külma sõja järgset unisust nõuab palju raha. Komisjoni president Ursula Von der Leyen on rääkinud Euroopa kaitsekulutuste suurendamisest järgmise kümnendi jooksul täiendavalt 500 miljardi euro võrra.

Selle raha leidmine ei ole lihtne, kuid ilma selleta jäävad kõik kaitseplaanid „teoreetiliseks”, hoiatas Kubilius. Uus raha võib tulla bloki eelarve suurendamisest, ühise võla emiteerimisest või selliste institutsioonide nagu Euroopa Investeerimispanga reeglite leevendamisest, et hõlbustada relvatootjatesse investeerimist, või nende ideede kombinatsioonist.

Kubilius soovitas, et EL peab kaitsekulutuste osas vaatama üle oma eelarvereeglid. Praegu piirab blokk liikmesriikide eelarvepuudujääki kuni 3 protsendiga SKT-st ja riigivõlga kuni 60 protsendiga SKT-st.

Sellised riigid nagu Kreeka, Poola ja Itaalia on nõudnud kaitsekulutuste puudujäägi arvutamisest väljajätmist, et riigid ei jääks kinni EL-i piirmääradesse.

Kubilius rõhutas, et see ei ole tema otsus, kuid lisas, et „kui keegi küsiks minu arvamust, siis vastaksin: „Jah, me peame seda tegema”.”

„Kui seisate silmitsi kriisiga, peate vaatama, kuidas saaksite teatud konkreetsetele probleemidele kulutades omada teatud paindlikkust,” ütles ta ja lisas, et on juba vestelnud eelarvevoliniku Piotr Serafiniga, poolakaga, kes mõistab, et „Kaitse on tõesti prioriteet”.

Kubiliuse töö oluline osa on tagada, et Euroopa kaitsetööstus, mis on killustatud paljude liikmesriikide vahel, oleks paremini koordineeritud.

EL-i uus algatus, 1,5 miljardi euro suurune Euroopa kaitsetööstuse programm peaks aitama seda saavutada. EL-i liikmesriigid aga kemplevad selle üle, kui suur peaks olema ELi-väliste ettevõtete juurdepääs rahale.

Mõned riigid – eesotsas Prantsusmaaga – soovivad, et fondil oleks range Buy European (Osta Euroopast) klausel, samas kui teised, sealhulgas Poola, Holland ja Saksamaa on avatud paindlikumatele abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Ka Kubilius soosib paindlikkust. „Me peame arendama oma tööstust … ja see ei ole protektsionism,” väitis ta. Samas tunnistas ta, et paljusid võtmerelvasüsteeme, näiteks pikamaa täpset löögivõimet, blokis „lihtsalt ei toodeta”.

„Kindlasti peame hankima USA-lt või teistelt partneritelt,” ütles ta ja lisas: „Kui me ütleme, et ostame Euroopast, ei tähenda see, et me ei läheks otsima mingeid relvi, mida me lihtsalt ei tooda või toodame liiga väikestes kogustes.

EL-i uus karm lähenemine Venemaale tähendab ka palju tihedamaid suhteid NATO-ga. Kuigi mõlema institutsiooni peakorter asub Brüsselis, on neil traditsiooniliselt olnud üksteisega kaugem suhe, kus liit tegeleb sõjaliste küsimustega, samal ajal kui EL keskendub kaubandusele ja reguleerimisele.

Nüüd soovib Kubilius tihedamat sidet, öeldes, et EL peaks EL-i tööstuskulutuste prioriteetide juhisena vaatama NATO peatset aruannet võimelünkade kohta, mis nõuab 49 uut brigaadi, 1500 tanki ja 1000 suurtükki.

See kõik on osa sõjaks valmistumise programmist.

Autoritaarsed „ühendavad ennast ja me peame end ühendama,” ütles Kubilius.