NATO peab Venemaad tõrjuma järgmised 20 aastat, ütles Eesti välisluure juht.

Venemaaga piirnev ja alliansi liige Eesti on pärast Ukraina sõja algust kahekordistanud oma kaitsekulutusi tänavu 3,4%-ni sisemajanduse koguproduktist, mis on NATO-s suuruselt teine ​​suhtarv, ning tõstnud järgmisest aastast makse laskemoona varude ostmiseks, vahendab Reuters.

„NATO järgmise 10-20 aasta ülesanne on Venemaad ohjeldada või heidutada, et tal ei tekiks rumalaid ideid sõjaliselt läände trügida,” ütles peadirektor Kaupo Rosin teisipäeval Reutersile.

„Ma arvan, et see on teostatav, kuid Läänes tuleb seda probleemi tõsiselt võtta ja investeerida (kaitsesse).”

Kuigi Venemaa on korduvalt eitanud, et ta kavatseb mõnda NATO riiki rünnata, ütles riigi kaitseminister sel nädalal, et Moskva peab olema järgmisel kümnendil valmis võitlema NATO sõjalise alliansiga Euroopas.

Rosin ütles: „NATO ja riiklikud sõjalised plaanid peavad olema usaldusväärsed, reaalsed ja neid peab toetama reaalsete ressurssidega kohalolevate vägede, järelüksuste, laskemoona osas. Kui teeme oma kodutöö korralikult ära, siis suudame Venemaad heidutada.”

Kuigi tema sõnul on tal raske ette kujutada, et Venemaa peaks niipea läbirääkimisi pidama Ukraina üle, ütles ta, et Venemaa „püüab piirata NATO tegevust, NATO infrastruktuuri ja vägede kohalolekut Venemaa läheduses”, sealhulgas NATO idapoolsetes riikides.

President Vladimir Putin ütles täna neljapäeval 19. detsembril, et on valmis võimalikel kõnelustel USA presidendiks valitud Donald Trumpiga sõja lõpetamise üle Ukraina asjus kompromissile minema ning tal puuduvad tingimused kõneluste alustamiseks Ukraina võimudega.

Intervjuu käigus ka Hiinat puudutades ütles Eesti tippluuraja, et Hiina saab Eesti šantažeerida, kui Eesti ei keelusta Hiina tehnoloogiat majanduse olulistes osades, näiteks päikesepaneelide elektrivõrku ühendamiseks mõeldud muundurites osas, mida saab eemalt välja lülitada.

„Kui oleks olukord, kus Hiina tahaks meid poliitilise otsuse poole suruda ja mõned sektorid ei ole tegelikult meie kontrolli all. See tähendaks, et kogu see varustus oleks Hiinast manipuleeritav,” ütles Rosin.

„See stsenaarium ei pruugi täna olla reaalne, kuid me peame vältima, et see stsenaarium saab ühel päeval reaalsuseks,” sõnas ta.

Tema kommentaarid ühtivad NATO juhi Mark Rutte omadega, kes ütles selle kuu alguses, et allianss tugevdab luureandmete jagamist ja parandab kriitilise infrastruktuuri kaitset Venemaa ja Hiina vaenulike sabotaažiaktide ees liitlaste vastu.

Venemaa on tõrjunud mitmeid süüdistusi hübriidaktides osalemises.

Hiina on korduvalt eitanud süüdistusi luuramises Euroopas. Hiina on viimastel aastatel hakanud välja tooma ka väidetavaid Lääne häkkimisoperatsioone.