Sõdurid lahkuvad Briti relvajõududest murettekitava kiirusega, hoolimata suvel toimunud palgatõusust.

Esimest korda on Suurbritannias tuhande elaniku kohta nüüd vaid kaks sõjaväelast, vahendab Telegraph.

Oktoobrile eelnenud aasta jooksul lahkus relvajõududest umbes 15 119 inimest. Neist 7778 loeti „vabatahtlikuks väljavooluks”, ehk need, kes otsustasid lahkuda omal soovil.

Armee värbas samal perioodil veidi üle 12 000 töötaja, mille tulemuseks oli sõjaväelaste arvu vähenemine.

Sõdurid lahkuvad vaatamata valitsuse katsele värbamiskriisi peatada kuueprotsendilise palgatõusuga.

Kaitseministeerium teatas juulis sõjaväelaste 22 aasta suurimast palgatõusust ja ka lisatasudest, et talente kinni hoida.

Ometi näitavad viimased arvud, et palgatõus ei pruukinud olla piisav ja sellest hoolimata on armeesse värvatud töötajad endiselt Suurbritannia halvimini tasustatud avalike teenistujate hulgas.

Armee reameeste reaalpalk on alates 2011. aastast tõusnud vaid 1,9 protsenti, võrreldes uute nooremarstide 13,39 protsendi ja rongijuhtide 10,14 protsendiga.

Mais avaldatud relvajõudude uuring näitas, et rahulolu sõjaväe põhipalga määraga on seni madalaimal tasemel.

Vaid 32 protsenti ütles, et nad on oma palgaga rahul. See uuring viidi läbi enne valitsuse palgatõusu.

Armee, merevägi ja õhuvägi on viimase paari aasta jooksul kogenud värbamiskriisi, samal ajal kui riigi bürokraatia on kasvanud.

David Cameroni peaministriks oleku ajal drastiliselt kärbitud tsiviilteenistus on nüüd esimest korda vaid neli korda suurem kui Briti relvajõud. Suurbritannias on avalikus palgafondis 543 000 täiskohaga tsiviilteenistujat ja 137 000 tavasõdurit.

Arvud viitavad sellele, et Suurbritannial on kogu maailmas kasvava konflikti ajal raskusi enda varustamisega.

Kaitseametnik ja endine merejalaväelane Al Carns ütles, et armee võib „ära kuluda” juba kuue kuuga, kui see osaleb suures Ukraina-laadses maismaasõjas.

Kaitseminister John Healey saatis laupäeva õhtul Venemaaga piirnevas Eestis teenivale 900 Briti sõjaväelasele jõulusõnumi.

Ta ütles: „Meie Briti lähetus Eestis näitab meie vankumatut pühendumust NATO-le ja Euroopa julgeolekule, hoides meid turvalisena nii kodus kui ka tugevana välismaal.”

„Meie kohalolek siin on võimas sõnum meie liitlastele ja vastastele: Ühendkuningriik on valmis kaitsma oma liitlasi ja toetama meie ühiseid väärtusi aastaringselt,” märkis ta.

USA ametisse astuv Donald Trumpi administratsioon soovib eeldatavasti Euroopa NATO liikmetelt palju suuremaid kaitsekulutusi.

Valitud president võib väidetavalt nõuda, et enamik alliansi liikmesriike kulutaks kaitsele 5 protsenti SKT-st. Praegune NATO eesmärk on 2 protsenti ja 32 liikmesriigist ainult 23 ületab selle läve.

Trump on varem ähvardanud hüljata Ameerika liitlased Euroopas, kui nad ei täida kulueesmärke, öeldes: „Nad peavad oma arveid maksma.”

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles: „See valitsus sai päranduseks värbamiskriisi, kus eesmärke pole viimase 14 aasta jooksul kordagi saavutatud, ning rakendab otsustavaid meetmeid, et peatada arvude pikaajaline langus.”

„Oleme teinud personali aastakümnete suurima palgatõusu ja loobunud 100 aegunud poliitikast, mis blokeerivad ja aeglustavad värbamist, ning [võtsime kasutusele] kaitseväe põhioskuste säilitamise maksed,” märkis ta.

„Meie teenistujad toovad erakordseid ohvreid, et hoida meid kõiki turvatuna ning oleme uhked nende julguse, pühendumise ja professionaalsuse üle.”