VIDEO ja PILDID: Lätis asuti kaevama kaitsekraave ja paigaldama tankitõkkeid piirile Venemaa ja Valgevenega

eestinen

Läti kaitseminister Andris Spruds on pannud sotsiaalmeediasse video selle kohta, kuidas Lätis alustati kaitsekraavide kaevamist ja tankitõkete paigaldamist piirile Venemaa ja Valgevenega.

Läti kaitseministeeriumi info kohaselt alustasid kolmapäeval, 13. novembril Rahvuskaardi 3. Latgale brigaadi insenerid nn sõprusmäe – nõukogude ajal ehitatud mälestusmärgi – lähedusse tee kaevamist ja takistuste paigaldamist Läti ja kahe agressorriigi – Venemaa ja Valgevene piiril.

Nn sõprusmäe rajasid nõukogude okupatsioonivõimud 1959. aastal, et ülistada punaste partisanide saavutusi Teises maailmasõjas ning meenutada Venemaa, Valgevene ja Läti punapartisanide koostööd. Üks eredamaid tunnistusi Läti punapartisanide ajaloost on sõjakurjategija Vasilij Kononovi üksuse terror 1944. aasta mai lõpus Mazo Batu sajdis, tappes julmalt üheksa tsiviilisikut.

Venemaa ja Valgevene kasutasid mainitud „sõpruse küngast” propaganda eesmärkidel, pidades 2. juulil II maailmasõja veteranide auks iga-aastase nn sõbralike rahvaste kokkutuleku. Neile üritustele kogunesid lisaks pidulistele Venemaalt ja Valgevenest ka mõned vene maailma toetajad Lätist.

Läti piirivalve otsustas juba eelmisel, 2023. aastal lammutada Zilupi silla, mis viis Läti poolelt „sõpruse künkale”. Koos lammutatud sillaga on illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks rajatud ka tara piki Läti piiri. Käesoleva aasta 13. novembril alustati töödega selle piirisektori sõjaliseks kaitseks.

Lisaks ekskavaatoritele sõidavad mäele ka raskeveokid, mis veavad insenertehnilisi takistusi. Kaevatud tankitõrjekraavi äärde hakkab rahvuskaart tasapisi draakonihambaid ja tankitõrjesiile paigutama.

Juba on teatatud, et hiljuti kinnitatud relvajõudude (NBS) arengukava aastateks 2025-2036 näeb ette kaitseliini loomist piki Venemaa ja Valgevene piiri. See hõlmab NBS-i üksuste toetuspunkte, erinevate takistustega tankitõrjekraave, samuti laskemoona ja miiniladude loomist. Järgmise viie aasta jooksul investeeritakse piiri tugevdamisse 303 miljonit eurot.

Lepingule ühise kaitseliini rajamiseks piki agressorriikide Venemaa ja Valgevene piiri kirjutasid Läti, Leedu ja Eesti kaitseministrid alla selle aasta 19. jaanuaril. Teisalt teatas 18. mail ka Poola, et tugevdab oma idapiiri, ehitades „Idakilbi”. Vaid mõni päev pärast seda teadet 23. mail, avaldas Poola soovi ühendada enda rajatud piirikindlustused Balti riikide kaitseliiniga.

Piirikindlustustööd Lätis algasid kohe pärast poliitilise otsuse tegemist olemasolevate teede läbikaevamise, tankitõrjekraavide loomisega, samuti kuivenduskraavide ümberehitamisega tankitõrjekraavideks. Algfaasis lisandub neile ka erinevat tüüpi takistuste paigutamine sõltuvalt maastiku omadustest.

Alates aasta algusest on riiklikud relvajõud Latgalesse paigutanud juba ligi 20 ajutist insenertehnilise ressursi parki, kus on hoiustatud kasutuselevõtuks mõeldud liikumisvastaseid takistusi.

Siin on pildid, video on allpool:

Video on siin:

Kommentaarid
(Külastatud 174 korda, 48 külastust täna)