Venemaa poolt eelmisel, 2023. aastal välja kuulutatud Leningradi sõjaväeringkonna loomine Soome idapiiri vastu toob väljakutseid nii vägede komplekteerimise kui ka nende varustamise osas, ütles Soome riigikaitse kõrgkooli sõjaväelise abi dotsent major Juha Kukkola sõjateaduse päevadel oktoobri lõpus Helsingis.

Organisatsioonilised muutused võtavad alati aega. Tanke tuleb tehasest vaid kindlas tempos, loetles Kukkola.

Ta rõhutas ka, et sõjalist võimekust ei looda ühe nädala või kuuga, vahendab Iltalehti.

Seda on raske hinnata, sest seal on sõjaväeringkond, mis on teatega kooskõlas. Arvatakse, et selleks kulub vähemalt 10–15 aastat, ütles ta sõjateaduste päevadel peetud ettekandes.

Juba aastaid tagasi kaotatud Leningradi sõjaväeringkonna taasloomise teade oli Kukkola sõnul Venemaa jaoks omamoodi sunnitud käik. Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamise avaldusi ei saanud vastu võtta ilma reaktsioonita.

Sõjalis-poliitilise olukorra muutus polnud ilmselt Venemaa jaoks planeeritud, vaid tuli üllatusena. Sellele tuli kuidagi vastata, ütles ta.

Varem on Kukkolaga samal arvamusel olnud Ameerika mõttekoda Instituut Institute for the Study of War (ISW), mis jälgib tähelepanelikult Ukraina sõda. Eelmise aasta veebruaris hinnati, et sõjaväeringkondade reform oli Venemaa hinnangul vajalik seoses Soome liitumisega NATO-ga 2023. aastal. Samuti arvas ISW, et reform valmistab Venemaad ette võimalikuks sõjaks NATO vastu. Selle kõrval on Moskva sõjaväeringkonna eesmärk keskenduda konkreetselt Ukrainale.

Leningradi sõjaväeringkond on nüüd üks viiest Vene relvajõudude sõjaväeringkonnast ja asub Soome vahetus läheduses idapiiril. Sõjaväeringkond tekkis Venemaa endise Lääne sõjaväeringkonna jagamisel Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondadeks. Samal ajal kaotati vaid paar aastat eksisteerinud Põhjalaevastiku sõjaväeringkond. Nõukogudeaegsed Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonnad eksisteerisid viimati 2010. aastal, kui need otsustati liita Lääne sõjaväeringkonnaks.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas uute sõjaväeringkondade loomisest esimest korda juba 2023. aasta jaanuaris, kui rääkis Venemaa relvajõudude suurematest reformidest. Šoigu sõnul rajab Venemaa Soome piiri äärde Moskva ja Leningradi oblastisse kaks täiesti uut sõjaväeringkonda. Lisaks luuakse Karjalasse uus iseseisvaks sõjaliseks tegevuseks võimeline armeeüksus.

Venemaa president Vladimir Putin tõi möödunud aasta detsembris taas sõjaväeringkonnad kõne alla ja ütles, et usub, et Soomega tuleb probleeme. Putin ütles intervjuus Vene telekanalile, et enne, kui „Lääs tõmbas Soome NATOsse, polnud meil probleeme”. Selle asemel olid Putini sõnul Venemaa ja Soome suhted soojad, isegi südamlikud.

Endine kaitseväe peastaabi luureülem ja praegune europarlamendi saadik erukindral Pekka Toveri ütles toona Iltalehtile, et Putini kõned olid enamasti vaid propaganda.

Ma ei muretse nende Putini ähvarduste pärast. Kindlasti ei näe me siin oma piiril aastateks olulist jõudluse kasvu, ütles Toveri.

Ta meenutas, et Venemaa pidi tühjendama Soome idapiiri taga asuvad väeosad sõduritest ja varustusest Ukraina jaoks. Varem ütles Toveri Iltalehtile, et Vene väeosad Soome piiri lähedal olid tugevalt alamehitatud juba enne rünnakut Ukrainale.

Toveri hinnangul võib Leningradi sõjaväeringkonna ja Karjala armeekorpuse loomist näha nii vägede ja varustuse tegelikes arvudes kui ka sõjalise infrastruktuuri rajamises kõige varem millalgi 2030. aastatel. Toveri sõnul tähendaksid Venemaa juhtkonna sõnavõtud praeguse vägede arvu kolmekordistamist.

See on kümnendi pikkune projekt ja see võib võtta kauem aega. Alates 21. sajandi algusest on Venemaa püüdnud luua miljonist mehest koosnevat professionaalset armeed ja seegi ebaõnnestus.

Kukkola rääkis Sõjateaduse päevadel, et nn loodepiirkond on Venemaa sõjapoliitilistes plaanides varem kõrvale jäänud.

„Nüüd arvame, et peame siin maasõjaks valmistuma,” ütles ta.

See on suur töö, kui mõelda, kuidas see suund viimastel aastakümnetel on halvenenud, hindab Kukkola.

Tema sõnul otsib Venemaa nüüd vastust muutunud julgeolekuolukorrale. See on hirmuäratav, sest luuakse uusi jõude, vähemalt paberil.

Teisest küljest on see venelaste suhtlus. Tahetakse suurendada arusaamist, et nüüd tuleb midagi ette võtta.

Kukkola sõnul on praegu lihtne arvata, et Venemaa valmistub sõjaks kolmes erinevas suunas. Uus Leningradi sõjaväeringkond võimaldab planeerida vägesid ja neid selles suunas välja õpetada.

Võib olla, et Lääne sõjaväeringkond ei ole toiminud alates 2010. aastast. On leitud, et see on võib-olla liiga suur organisatsioon, ütles Kukkola.

Ta meenutas, et Lääne sõjaväeringkonna vastutusala oli tohutu, kuna see ulatus põhjas Murmanskist kuni lõunas Ukrainani välja. Kukkola hinnangul on reformi puhul ilmselt kaalutud ka koostööd erinevate ametiasutuste vahel, mis on nii suures valdkonnas tõesti väljakutse.