Moskva hoiatas pärast Ukraina süüdistamist ATACMS-i rünnakute järjekordses voorus Venemaa territooriumile, et valmistatakse ette vastumeetmeid.

Vene sõjaväelased lubasid täna teisipäeval 26. novembril reageerida rünnakutele USA tarnitud rakettidega, mis Venemaa kaitseministeeriumi teatel viidi läbi 23. ja 25. novembril, vahendab Daily Mail.

„Praegu tehakse ettevalmistusi kättemaksuks,” öeldi Telegrami postituses, lisamata üksikasju.

Venemaa tunnistas, et värsked löögid põhjustasid kahju sõjalisele riistvarale ja vigastasid osa selle töötajaid kohapeal.

Löögis Kurski Vostotšnõi õhuväebaasi vastu sai vigastada kaks sõjaväelast, teatas kaitseministeerium, samal ajal kui löök õhutõrjepatareile kahjustas radarisüsteemi ja põhjustas ka inimohvreid.

Selles öeldakse, et esimese rünnaku ajal tulistati alla viiest raketist kolm, teises rünnakus hävitati kaheksast aga seitse.

Moskva esitab Ukraina õhurünnakute kohta harva nii konkreetseid üksikasju ja peaaegu kunagi ei tunnista, et raketid on sihtmärgini jõudnud.

Kaitseministeerium postitas ka fotod enda sõnul raketikildudest, millel on suured korpused, mille küljel on ingliskeelsed kirjad.

USA andis Ukrainale loa kasutada relvi Venemaa territooriumi tabamiseks veidi enam kui nädal tagasi pärast Kiievi kuudepikkuseid taotlusi.

Viimased rünnakud toimusid pärast seda, kui sõjast räsitud riik andis eelmisel nädalal USA-lt tarnitud kaugmaarakettidega esimese löögi Venemaa territooriumile.

Teated ilmusid mõne minuti jooksul pärast seda, kui Kreml ähvardas „tuumareageerimisega”, kui Ukraina peaks tabama sihtmärke Venemaa pinnal Lääne poolt tarnitud kauglaskemoonaga.

„Vene Föderatsioon jätab endale õiguse kasutada tuumarelvi, kui tema vastu toimub agressioon tavarelvade kasutamisega,” ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov täna hommikul Venemaal ajakirjanikele.

Tema avaldus järgnes sellele, et Vladimir Putin kiitis heaks uuendatud tuumadoktriini, mis lubab tema strateegilistel jõududel paigutada tuumarelvi, kui Venemaa või Valgevene territooriumi ohustab mittetuumariik, mida toetab tuumariik.

Ohud, mis võivad panna Venemaa juhtkonna tuumalööki kaaluma, on rünnak tavaliste rakettide, droonide või muude õhusõidukitega, selgub uuendatud dokumendist.

Ukraina rünnak Venemaa territooriumile USA tarnitud rakettidega vastab neile kriteeriumidele, tekitades hirmu, et Moskva võib nüüd kaaluda konflikti dramaatilist eskaleerimist.

Nüüd, mil kasvavad hirmud Venemaa sihtmärke tabavate Lääne rakettide võimaliku langemise pärast, nõuab Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et 2025. aasta osutub sõja võitja määramisel otsustavaks aastaks.

„Otsustavatel hetkedel – ja need tulevad järgmisel aastal – ei tohi me lubada kellelgi maailmas kahelda kogu meie riigi vastupidavuses,” ütles Ukraina president täna parlamendi ees peetud kõnes.

„Praegusel etapil otsustatakse, kes võidab.”

Ukraina kasutas 20. novembril esimest korda Venemaal Briti tarnitud Storm Shadow rakette, kui 12 raketti tulistati sihtmärkide pihta Kurskis – Venemaa lõunapoolses piirkonnas, kus Kiievi väed on territooriumi hõivanud.

Rünnakud kiitis väidetavalt isiklikult heaks Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer.

Ukraina kaitseeksperdid väidavad, et raketid hävitasid maa-aluse „juhtimisruumiga” hoone, kus arvatavasti viibisid Venemaa ja Põhja-Korea sõjaväelased.

Suurbritannia andis käesoleva aasta alguses loa kasutada rakette Storm Shadow rünnakute vastu Ukrainas.

Raketid võimaldavad Ukrainal tabada sõjalisi sihtmärke ja õhuväebaase, mis olid varem kättesaamatud ja suudavad Ukrainat tugevalt tabada.

Storm Shadow on võimeline õhutõrjest kõrvale hoidma – muutes need vaenlase jaoks õudusunenäoliseks rünnakurelvaks.

Ligi miljon eurot maksvad raketid kasutavad sihtmärkide täpseks tabamiseks GPS-tehnoloogiat ja võivad liikuda õhus kiirusega 1000 kilomeetrit tunnis.

Kui küsiti Ühendkuningriigi toodetud rakettide kasutamise lubamise kohta Ukrainas, ütles Briti peaminister eelmisel nädalal: „Olen korranud oma selget sõnumit, et me peame tagama, et Ukrainal oleks see, mida on vaja nii kaua, kui see on vajalik Putini-vastase sõja võitmiseks.”

„Ma ei lasku operatsioonide üksikasjadesse. Seda pole mõtet oodata. Ainus võitja selles oleks Putin ja see õõnestaks Ukrainat,” sõnas ta.

„Lihtsaim viis selle konflikti lõpetamiseks on see, et Venemaa peatab agressiooni ja peatab selle täna. Oleme selle agressiooni 1000. päeval,” märkis ta.

Seejärel vastas Venemaa rünnakutele Putini hüperhelikiirusega raketiga Orešnik 21. novembril Ukraina pihta.

Neljapäeval Dnipro linna välja lastud keskmaa ballistilise raketi rususid uurivad nüüd Ukraina uurijad, kuna teadaolevalt kasutati esimest korda sõjas nii võimsat relva.

Ukraina sõnul saavutas relv Dnipro poole liikudes tippkiiruseks üle 12 000 kilomeetri tunnis.

Zelenski nimetas mitme tuumalõhkepea kandmiseks võimelise relva kasutamist tõsiseks eskalatsiooniks ja kutsus liitlasi üles reageerima.

Pärast õhurünnakute seeriat on kasvav mure Kolmanda maailmasõja võimaliku alguse pärast.

Ukraina endine sõjaväeülem hoiatas reedel, et kolmas maailmasõda on juba käimas – Vladimir Putini autokraatlikud liitlased Põhja-Korea, Iraan ja Hiina toetavad avalikult tema vägesid lahinguväljal.

Valeri Zalužnõi, kes on praegu Ukraina saadik Ühendkuningriigis, ütles Kiievis UP100 auhinnatseremoonial: „Ma usun, et 2024. aastal võime täiesti uskuda, et Kolmas maailmasõda on alanud.”

Kindral ütles, et alates sellest aastast ei ole Ukraina enam Venemaaga vastamisi. Põhja-Korea sõdurid seisavad Ukraina vastas.

Ta ütles seda pärast teadete ilmnemist, et Pyongyang on saatnud Kurski oblastisse koos Vene vägedega võitlema umbes 10 000 sõdurit, kuna Moskva eesmärk on oma vägesid täiendada ja kolm kuud tagasi temalt võetud territooriumi tagasi nõuda.

See toimus pärast seda, kui Moskva suursaadik Ühendkuningriigis teatas, et Suurbritannia on nüüd „otseselt seotud” sõjaga pärast Kiievi rünnakut Venemaa territooriumile rakettidega Storm Shadow.

Küsimusele, kas Ühendkuningriik on „sõjas”, vastas Starmer BBC kohalikule raadiole: „Me ei ole sõjas, aga Ukraina kindlasti on.” peaminister kritiseeris Putini „vastutustundetut retoorikat”.

„Venemaa on agressor,” ütles ta. „See sõda võib täna lõppeda, kui Putin lakkab olemast agressor.”