Vene Nostradamus andis hoiatuse seoses Vladimir Putini Ukraina sissetungiga, kuna ta väidab, et „tulemas on äärmiselt ohtlik periood”.

Selgeltnägija Kažetta Ahmetžanova ütles Kremli toetatud ajalehele Moskovski Komsomolets rääkides, et sõda saab lõpuks läbi, kuid see läheb esialgu hullemaks, enne kui paremaks läheb, vahendab Daily Mail.

Ahmetžanova on võistelnud selgeltnägijate tuleproovis ja on varem õigesti ennustanud mitut tsunamit kogu maailmas.

Selgeltnägija ütles Moskva väljaandele: „Hetkel on tulemas äärmiselt ohtlik periood, mis kestab mitu kuud.”

„Praegu on olukord väga raske. Pole juhus, et maailma liidrid on hakanud meie presidendiks helistama, nad saavad aru, et maailm on kuristiku serval.”

„Ja kui nad ületavad teatud piiri, võib juhtuda kohutavaid asju,” sõnas ta.

Ahmetžanova väitis, et sõjaõhutajad on praegu agoonias, mõistes, et peagi peavad nad vastutama kogu seaduse ulatuses.

See oli viide türann Putini eelmise nädala väidetele, et maailma liidrid helistasid talle, et küsida, kas nad peaksid tõesti „teda kartma”.

„Kuid Venemaa – suurriik – on juba kibedatest kogemustest õppinud, nii et ta ei lase enam nende trikkidega ära petta,” jätkas selgeltnägija.

„Meie Vladimir Vladimirovitš on tark mees. Ta näeb inimesi läbi, teeb tasakaalukaid otsuseid. Need tehakse teatavaks järgmise paari kuu jooksul,” märkis ta.

Ennast selgeltnägijaks nimetav naine ütles, et on kindel, et sõjalise erioperatsiooni eesmärgid ja eesmärgid, mis esialgu välja kuulutati, saavad täidetud.

Ahmetžanova avaldas ajalehele lõpuks, millal ta ennustab verise sõja lõppu.

Meedium väitis, et sissetung „laheneb aastaks 2025” ja et kaks aastat kestnud sõda võib juba kevadel täielikult lõppeda.

Ta ütles siiski: „Meie vaenlased püüavad perioodiliselt korraldada teatud tüüpi provokatsioone – ma näen, et provokatiivsed tegevused on nende poolt võimalikud kuni 2027. aastani.”

Ahmetžanova lõpetas oma jahmatavad ennustused väitega, et Venemaa sissetungi käivitamine Ukrainasse oli „õige” ja riigi armee on nüüd „üks tugevamaid maailmas”, hoolimata sellest, et Venemaa jaoks oli september veriseim kuu pärast sõja algust, kui rindejoone ohvrite arv kasvas 1271-ni päevas.

Ennustus tuli pärast seda, kui USA president Joe Biden andis Ukrainale loa tulistada Venemaa territooriumile Lääne kaugmaarakette.

President Biden on kahe aasta jooksul ignoreerinud Volodõmõr Zelenski palveid lubada tal kasutada Lääne rakette, et rünnata üle piiri peamisi Venemaa rajatisi.

Valge Maja on iga kord rõhutanud, et selline samm oleks eskaleeriv, jättes Ukraina presidendi meeleheitesse.

Kuid vaid kaks kuud enne president Bideni ametist lahkumist on ta lõpuks veendunud, et peaks Ukraina taotluse heaks kiitma.

Valge Maja andis esmaspäeval Kremlile vastulöögi pärast seda, kui väideti, et USA luba Ukrainale rünnata sügaval Venemaa sees valab õli tulle – Putini liitlased väidavad isegi, et see võib viia Kolmanda maailmasõjani.

„Mis puudutab Venemaalt tulnud kommentaare, siis tule süütas Venemaa sissetung Ukrainasse,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer ajakirjanikele Rios, kus president Biden osaleb G20 tippkohtumisel.

„Nii et ma arvan, et see õli tulle on lihtsalt kõrvalprobleem põhiprobleemile, milleks on Venemaa agressioonisõda pidamine üle suveräänse piiri Ukrainasse ja selle jätkamine,” lisas ta.

Ukraina plaanib mitmete allikate sõnul lähipäevil korraldada oma esimesed kaugrünnakud.

Väidetavalt tehakse esimesed sügavad löögid ATACMS-i rakettidega, mille lennuulatus on kuni 300 kilomeetrit.

Endine kõrge NATO ametnik Nicholas Williams nimetas otsust lubada Ukrainal tulistada USA-lt tarnitud rakette Venemaale „lõppmängu seisukohalt oluliseks”.

„See on märkimisväärne. Ukrainlased võivad öelda, et on liiga hilja, kuid pole liiga hilja lõppmängu mõjutada,” ütles ta telekanalile Sky News.

Williams ütles ka, et otsus oli oluline „Ukraina positsioneerimiseks nii, et ta ei tee olulisi järeleandmisi, mida Venemaa rahu saavutamiseks soovib”.

Allikate sõnul kasutatakse relvi tõenäoliselt vastuseks Põhja-Korea otsusele saata Venemaale tuhandeid sõdureid toetamaks Putini sissetungi Ukrainasse.

Umbes 10 000 paariariigi sõdurit on liitunud võitlusega Kurski tagasivõitmise nimel, millest osa Ukraina vallutas augustis julge vastupealetungiga.

Biden loodab, et see vastus saadab Kim Jong Unile sõnumi, et ta enam ei saadaks, ütlesid allikad.