Välismaa taustaga spetsialistide palgatase on viimastel aastatel ületanud Soome taustaga spetsialistide taset. Juhtidega on see juba varem juhtunud. Tervikuna saavad välistaustaga inimesed endiselt keskmiselt umbes 15% madalamat tunnipalka kui Soome taustaga inimesed.

Välistaustaga palgatöötajate mediaantunnitasu oli 2022. aastal 16,75 eurot, Soome taustaga palgatöötajate vastav näitaja oli 19,61 eurot. Seetõttu said välistaustaga palgasaajad keskmiselt 14,6% vähem palka kui Soome taustaga palgasaajad, kirjutavad Soome Statistikaameti eksperdid Hanna Jokimäki ja Johanna Arvonen veebiväljaande Tieto&trendit artiklis. Teave põhineb vastaval statistikal.

Samuti paigutatakse välistaustaga inimesed sagedamini madalamatesse ametiklassidesse kui Soome taustaga inimesed, väidavad autorid.

„Ametiklassifikaatori põhigruppe vaadates torkab aga silma kaks gruppi, kus välistaustaga palgasaajate mediaantunnitasu on kõrgem kui Soome taustaga inimestel: juhid ja spetsialistid. Asjatundjate seas oli välis- ja Soome taustaga tulu ligikaudu sama,” kirjutavad Arvonen ja Jokimäki.

Spetsialistide kutsekategoorias teenisid välistaustaga palgatöötajad 2022. aastal 3,7 protsenti rohkem kui Soome taustaga palgatöötajad. Seevastu 2019. aastal ja sellele eelnevatel aastatel polnud vahet peaaegu üldse. Põhjuseks on muuhulgas see, et 2022. aastal oli välismaa taustaga inimeste tunnitasu kõrgem kui Soome taustaga inimestel kahes levinumas välismaa taustaga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriekspertide erialarühmas: 3,8 protsenti rakenduste projekteerijatel ja 2,1 protsenti rakenduste arhitektidel.

Migrandi taustaga tööjõud on palgapõhiselt paigutatud veidi nõudlikumatele, paremini tasustatud ametikohtadele.

„Väikese, kuid huvitava seltskonnana paistavad silma juhid. Välismaa taustaga juhtide tunnitasu 47,07 eurot oli kuni 8,3 protsenti kõrgem kui Soome taustaga juhtide tunnitasu 43,46 eurot. Osa tulemusest on seletatav sellega, et on välismaa taustaga juhte, eriti tööstussektorites, kus palgad on keskmiselt kõrgemad kui teenindussektorites,” tõdevad autorid.

Samuti näitavad palgastruktuuri statistika andmed, et paljud välismaa kõrgharidusega inimesed ei tööta oma haridusele vastaval erialal. Näiteks välismaa taustaga ülikoolilõpetajal on 28 korda suurem tõenäosus töötada kontorikoristajana võrreldes Soome taustaga ülikoolilõpetajaga, kuigi nende osakaal on vaid 3,9%.

Välismaa taustaga kõrgharidusega palgasaajatest oli 2022. aastal oma palgataseme madalaimas sektoris 22 protsenti. Soome taustaga kõrgharidusega töötajatel oli see osakaal vaid 7 protsenti.

Välismaise tausta või välispäritolu all mõeldakse isikuid, kelle mõlemad vanemad või üks teadaolev vanem on sündinud mujal kui Soomes.