Donald Trump võib sõja varajase lõpetamise plaani raames nõuda 1300-kilomeetrise demilitariseeritud tsooni loomist Venemaa ja Ukraina vahele.

Kolme Trumpi meeskonna liikme poolt välja toodud ettepanek hõlmaks tsooni kontrollimist Euroopa vägede poolt, vahendab Daily Mail.

See tähendaks, et Venemaa säilitaks oma Ukrainas saavutatud territoriaalsed edusammud praeguse piiri külmutamisega. Kiiev peaks ka kinnitama, et ta ei ühine NATO-ga 20 aasta jooksul.

Plaanide kohaselt relvastaks USA Ukrainat, et takistada Venemaal sõda taasalustamast. Vastutus puhvertsooni mehitamise ja rahastamise eest jääks aga ainult Ukraina Euroopa liitlaste kanda.

Ukraina liider Volodõmõr Zelenski hoiatas, et igasugune katse lõpetada sõda Venemaa lepitamise teel oleks Euroopa jaoks „enesetapp”.

„Me saame teha koolitusi ja anda muud tuge, kuid relva toru on Euroopa,” ütles Trumpi meeskonna liige väljaandele Wall Street Journal.

„Me ei saada Ameerika mehi ja naisi Ukrainasse rahu hoidma. Ja me ei maksa selle eest. Pange poolakad, sakslased, britid ja prantslased seda tegema,” ütles ta.

Kuigi Trump pole kirjeldanud, kuidas ta mõlemad pooled läbirääkimiste laua taha toob, on tema nõunikud väidetavalt väljendanud erinevaid plaane konflikti lahendamiseks.

Venemaa julgeoleku kõrgeim ametnik Sergei Šoigu ütles neljapäeval, et olukord Ukraina lahingutsoonis ei ole Kiievi kasuks ning Lääs peaks sellega leppima ning pidama läbirääkimisi konflikti lõpetamiseks, vahendas uudisteagentuur Interfax.

„Nüüd, kui olukord sõjaliste operatsioonide teatris ei ole Kiievi režiimi kasuks, seisab Lääs valiku ees – kas jätkata selle rahastamist ja Ukraina elanikkonna hävitamist või tunnistada hetkeolukorda ja alustada läbirääkimisi,” ütles Šoigu Moskvas Sõltumatute Riikide Ühenduse julgeolekunõukogude sekretäride kohtumisel.

Trump on varem öelnud, et Venemaa-Ukraina sõda poleks kunagi alanud, kui ta oleks olnud president, ja väitnud, et suudab konflikti järsult peatada – ilma oma plaane avaldamata.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on juba lubanud toetada Ukrainat „nii kaua kui vaja” ning Zelenski on kategooriliselt Vladimir Putinile territooriumi loovutamise vastu.

Ukraina liider ütles eile, et Putinile järeleandmiste tegemine oleks „Ukrainale vastuvõetamatu” ja „Euroopa jaoks enesetapp”.

Seda silmas pidades on raske mõista, kuidas sellist plaani saaks läbi suruda muul viisil kui tugevalt relvastatud Kiievi abil, ähvardustega jätta riik hädasti vajaminevast USA sõjalisest abist ilma.

See kahjustaks dramaatiliselt Washingtoni suhteid kogu Euroopaga ja seaks kahtluse alla NATO legitiimsuse.

Mõned analüütikud ja poliitikud on hoiatanud, et see võib isegi julgustada Hiina sarnaseid inimesi kasutama ära Lääne tajutavat lõhet ja püüdma laiendada oma mõju Vaikses ookeanis.

Hirmud, et vabariiklased võivad püüda ühepoolselt NATO-st üldse välja astuda, on üle võimendatud, kuna USA Kongress võttis vastu seaduse, mis nõuab sellise sammu heakskiitmiseks senati kahekolmandikulist häälteenamust.

Paljud analüütikud on aga hoiatanud, et Trump vähendab tõenäoliselt USA sõjalist abi Ukrainale ja sunnib Kiievi Euroopa partnereid kandma tohutut koormat piisava relvavaru säilitamiseks – see samm avaldaks kindlasti survet Zelenskile kaaluda läbirääkimiste teel lahendust.

„Trumpil on õigustatud seisukoht selle kohta, et Euroopa liitlased on kaitses alla andnud ja on liiga kaua lootnud onu Samile, et neid kaitsta, ning see on tohutu äratuskõne Läänele,” ütles Londoni King’s College’i rahvusvahelise poliitika vanemlektor dr Russell Foster.

„Kuid Euroopa, Kanada ja Australaasia on lasknud oma kaitsekulutustel nii kaua seiskuda, neil pole ligilähedastki tööstusbaasi ega sõjalist infrastruktuuri, mis aitaks kaitsta Ukrainat ja iseennast edasise agressiooni eest ilma Ameerika abita,” märkis ta.

„Tõenäoliselt näeme kogu NATO-s suuri üleskutseid kaitsekulutusteks ja -investeeringuteks, kuid selle loomine võtab aastaid ja on majandusseisaku ajal tohutult kulukas. Lääne kaitse tulevik näib praegu väga tume,” lisas ta.

Ühendkuningriigi mõttekoja Kuningliku Teenuste Instituut (RUSI) Euroopa julgeoleku vanemteadur Ed Arnold lisas: „Kohene Euroopa kriis seisneb selles, kuidas jätkata diplomaatilist, sõjalist ja humanitaarabi Ukrainale ilma USA-ta.”

„Ükskõik, millise mehhanismi kaudu see tuleb – NATO, EL või kahepoolselt –, on see uskumatult kallis.”

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles võib-olla tulevaste asjade märgiks sel nädalal Euroopa liidrite kogunemisel, et kontinent „ei tohi delegeerida meie julgeolekut igaveseks Ameerikale”.

Ta väitis, et Trump kaitseb legitiimselt „Ameerika rahva huve” ja küsis: „Kas me oleme valmis kaitsma Euroopa inimeste huve?”