Ametnikud ütlesid, et USA presidendi Joe Bideni valitsuse kavatsus saata Ukrainasse miljardeid dollareid sõjavarustust enne ametist lahkumist on takerdunud suurtesse logistilistesse takistustesse ja tekitab muret, et relvasaadetised ammendavad USA niigi ammendunud varud.
Takistused rõhutavad, kui palju on Donald Trumpi valimine häirinud USA juhitud abistamiskampaaniat Ukrainas, mis on kandnud Venemaa-vastases sõjas tõsiseid tagasilööke lahinguväljal ja maadleb nüüd Lääne relvasaadetiste pärast, mis on võimaldanud tal võidelda, vahendab Wall Street Journal.
Rohkem kui 7 miljardi dollari suurune väljavõtmisõigus, mis võimaldab Pentagonil oma varudest relvi ja laskemoona Ukrainale üle anda, on endiselt kasutamata, samuti nagu üle 2 miljardi dollari Kiievi pikaajaliste varustuslepingute rahastamiseks.
Trump on lubanud enne ametisse astumist Ukraina sõja lõpetada. Kuigi presidendiks valitud president pole selle kohta plaani välja öelnud, kardavad Bideni valitsuse ametnikud, et uus valitsus piirab Ukraina relvasaadetisi osana jõupingutustest juhtida Kiiev ja Moskva läbirääkimiste laua taha.
Suunates enne jaanuari Kiievile võimalikult palju sõjalist abi, loodavad Bideni valitsuse ametnikud anda Ukrainale tugevama läbirääkimiste positsiooni ja tugevdada tema kaitset. Kaitseministeeriumi Pentagoni ametniku sõnul oli valitsus enne valimisi püüdnud ülejäänud abi Ukrainale toimetada aprilliks.
See ajakava on pärast valimisi muutunud aga probleemseks.
Vastuseks Venemaa suurenenud drooni- ja raketirünnakutele saadab Pentagon Ukrainasse enam kui 500 püüdurraketti raketitõrjesüsteemide Patriot ja NASAMS jaoks, mis peaksid kõrge valitsusametniku sõnul kohale jõudma mõne nädala pärast.
Üks USA ametnik ütles, et need saadetised peaksid vastama Ukraina õhukaitsevajadustele käesoleva, 2024. aasta lõpuni.
Reedel teatas USA valitsus, et saadab Ukrainale lennukeid F-16 ja muid süsteeme remontima ja hooldama „väikese arvu töövõtjaid”, ütles Pentagoni ametnik. Töövõtjad saabuvad lähikuudel ja töötavad eesliinist kaugel.
Veel augustis lükkas Bideni valitsus sellise sammu tagasi, kuid sellest ajast alates muutusid paljud süsteemid kasutuskõlbmatuks, kuna puudusid nende parandamiseks või hooldamiseks vajalikud oskustöötajad.
„Nende relvasüsteemide missioonivõimekuse tagamine on Ukraina kaitse jaoks Venemaa agressiooni vastu ülioluline,” seisis Pentagoni avalduses.
Relvade tarned Ukrainasse võtavad tavaliselt nädalaid või isegi kuid ning kavandatava relvaveo suurendamise mõju USA sõjalistele varudele, eriti õhutõrjele, on „suur murekoht”, ütles teine USA kõrge ametnik. USA kaalub selliseid võimalusi nagu relvade tagasiostmine teistelt riikidelt Ukrainale andmiseks, ütles USA kõrge ametnik.
Ukraina ametnikud on nõudnud täiendavaid armee taktikalisi raketisüsteeme ehk ATACMS-e, mille lennuulatus on kuni 300 kilomeetrit öeldes, et need võimaldaksid rünnakuid Venemaa rindejoonest kaugel.
Pentagon ei soovinud saata täiendavaid ATACMS-e, väites, et Venemaa on lennukeid ja muid väärtuslikke sihtmärke rakettide lennu-ulatusest välja viinud. Bideni valitsus on keeldunud lubamast Ukraina vägedel kasutada rakette, et rünnata Venemaa territooriumi.
Kahe USA ametniku ja Ukraina valitsuse nõuniku sõnul lükkas kaitseminister Lloyd Austin tagasi president Volodõmõr Zelenski hiljutise taotluse eelistada Ukrainale ATACMS-ite tarnimist teistele abivajajatele. Pikaajaliste lepingute rikkumine teiste klientidega oleks „palju küsitud”, ütles Austin ühe ametniku sõnul Zelenskile.
Relva uus versioon nimega Precision Strike Missile on tootmises, kuid ATACMS-i asendamiseks kulub aastaid, et valmistada piisavalt palju, ütles teine ametnik.
USA valitsus palub liitlastel saata Ukrainale rakette oma varudest, ütles esimene USA ametnik.
USA kõrge ametniku ja endise kaitseministeeriumi ametniku sõnul on Pentagonil piiratud varud õhust lastava laskemoonaga, mida saab saata Ukraina uute hävitajate F-16 relvastamiseks. Kiievi väed kasutavad lennukeid peamiselt õhukaitserollis, et aidata alla tulistada Vene rakette ja droone.
Pentagon on saatnud rakette AGM-88E Advanced Anti-Radiation Guided Missiles, mis on õhk-maa raketid, mis on mõeldud vaenlase radarite hävitamiseks, samuti täiustatud keskmise ulatusega õhk-õhk rakette (AMRAAM), mida saab välja lasta nii F-16 kui ka NASAMS-i süsteemist; ja Joint Direct Attack Munition (JDAM) komplektid, mis muudavad juhitamata pommid nutikateks relvadeks maapealsete sihtmärkide tabamiseks.
