Täna neljapäeval 21. novembril avaldati  õõvastavad kaadrid sellest, mida Kiievi ametnikud kahtlustavad täna hommikul Ukraina kohal alla sadanud Venemaa mandritevahelise ballistilise raketi (ICBM) või muu täiustatud raketi lõhkepeadena.

Turvakaamerad tabasid hetke, kui mitmed lõhkekehad lendasid läbi öötaeva ja plahvatasid Dnipro linnas, kus asuvad riikliku kosmose- ja kaitsetööstuse ettevõtte Južmaš tehased, vahendab Daily Mail.

Rünnaku ulatus, kiirus ja koordineeritud olemus viitasid sellele, et plahvatused põhjustasid MIRV-id (mitu sõltumatult sihitavat taassisenevat lõhkekeha).

Moskva karistav rünnak toimus vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Ukraina tabas Briti tarnitud Storm Shadow rakettidega Venemaa Kurski piirkonna sihtmärke – kuigi Briti kaitseminister John Healey keeldus neid väiteid kinnitamast.

Analüütikud väljendasid kahtlust, et Vene väed kasutasid täieõiguslikku mandritevahelist raketti (ICBM), väites, et löögi ulatus on väiksem sellest, mida tavaliselt mandritevaheliselt raketilt oodata võiks.

Samuti rõhutasid nad, et Moskva oleks pidanud Washingtoni hoiatama, et ta väldiks varajase hoiatamise süsteemide käivitamist ja võimalikku reageerimist.

Venemaa võimud on seni keeldunud kommenteerimast, kuid kui ICBM-löök leiab kinnitust, oleks see esimene kord, kui sellist relva kasutatakse lahingutegevuses, mis kujutab endast konflikti olulist eskaleerumist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et raketi lennukiirus ja kõrgus viitavad sellele, et tegemist oli ICBM-iga, ning ütles, et eksperdid uurivad rünnakut, et püüda kindlaks teha kasutatud relva.

„Käimas on ekspertiis. On ilmselge, et Putin kasutab Ukrainat katsepolügoonina,” ütles Zelenski sotsiaalmeediasse pandud videos.

Rünnaku kaadrid ilmusid ajal, kui Venemaa ähvardas täna hommikul oma murettekitavas avalduses anda „täiustatud relvadega” löök USA õhuväebaasile Poolas.

Eksperdid ütlesid, et ICBM-i või sarnase täiustatud relva kasutamine mittetuumalöögi andmiseks on väga kulukas, kuid see illustreerib, kuidas Moskva võib konflikti dramaatiliselt eskaleerida.

Londoni King’s College’i postsovetliku julgeoleku vanemlektor Dr Ruth Deyermond ütles: „Sellel löögil pole ilmset sõjalist väärtust – nad võivad saavutada samu eesmärke ohverdamata (ICBM-i või täiustatud raketti)”.

„Paistab, et see annab Läänele märku, mida Venemaa saaks teha, kui ta otsustaks – tulistada välja tuumarelvastatud rakett. Kuid tegelikult on see nõrkuse märk,” lisas ta.

„Vene valitsus teab, mis juhtuks, kui nad prooviksid kasutada mis tahes tuumarelva, seega peavad nad kasutama bluffimist,” märkis ta.

RAND Europe’i kaitse- ja julgeolekuanalüütik dr Mattias Eken lisas: „Teatatud 700 km ulatus jääb alla tüüpilisele mandritevahelisele ulatusele, mis seab kahtluse alla selle klassifitseerimise täieõiguslikuks ICBM-iks.”

„Kui rakett oli tõepoolest ICBM, oleks Venemaa pidanud USA-d eelnevalt teavitama, et vältida raketihoiatussüsteemide käivitamist ja võimalikke vastumeetmeid,” lisas ta.

„Siiski võib sellisel löögil olla sümboolne väärtus,” järeldas ta.

„Tundub, et sõnum, mida Putin ja Venemaa üritavad Läänele saata, on: ka meil on rakette, mis võivad tabada kõikjal maailmas. Eriti pärast seda, kui USA lubas rakettidega ATACMS/Storm Shadow Venemaad sihtida, võis Putin tunda, et on sunnitud demonstreerima Venemaa võimet kasutada oma kaugmaarakette,” märkis ta.

Briti kaitseminister Healey ütles, et on „kinnitamata teateid – Venemaa tulistas Ukrainasse uue ballistilise raketi, mida me teame, et nad on mitu kuud ette valmistanud”.

Ballistiliste rakettide laskeulatus võib ulatuda alla 500 km kuni 5500 kilomeetrini suurte mandritevaheliste relvade puhul.

Kui teated löögist täna hommikul ilmnesid, ütles Moskva, et USA uue ballistiliste rakettide kaitsebaasi avamine Redzikowos Läänemere ranniku lähedal „tõstab tuumaohu üldist taset”, lisades, et seda võib pidada tulevaseks sihtmärgiks.

„(Baas) on lisatud potentsiaalse hävitamise prioriteetsete sihtmärkide loetellu, mida saab vajadusel hävitada mitmesuguste täiustatud relvadega,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Zahharova avaldus tuli mõni minut pärast seda, kui Ukraina õhujõud teatasid esimest korda võimalikust ICBM-i löögist väites, et see tulistati täna varahommikul Kaspia mere ääres asuvast baasist Venemaa lõunaosas Astrahani piirkonnas.

Kummalise pöördena katkestas Zahharova pressikonverentsi telefonikõne, milles kõneleja näis välisministeeriumi pressiesindajale ICBM-i löögist rääkivat, enne kui käskis tal seda mitte kommenteerida.

Oli kuulda mehehäält, kes ütles: „Maša, ballistiliste rakettide löögid Južmašile. Läänes räägitakse praegu sellest. Ära üldse kommenteeri.”

Tänahommikune löök toimus pärast seda, kui Ukraina kasutas USA ATACMS-i ja Briti rakette Storm Shadow Venemaal asuvate sihtmärkide tabamiseks pärast peaminister Keir Starmeri sellenädalast heakskiitu – midagi, mille eest Moskva oli kuude kaupa hoiatanud, peetakse suureks eskalatsiooniks.

Kaitseminister Healey keeldus kinnitamast teateid, et Kiiev kasutas Briti rakette, kuid ütles, et Ukrainal on „raske hetk” kaitsmisel Venemaa sissetungi vastu.

Peaminister on vahepeal rõhutanud, et Ühendkuningriigi toetus Ukrainale on „alati enesekaitseks” ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, süüdistades Putinit „hävitamise, mitte rahu” soovis.

Venemaa sõjavägi on seni kasutanud Ukraina sihtmärkide hävitamiseks väiksemaid, aeglasemaid rakette Iskander ja peotäie hüperhelikiirusega Kinžali rakette koos sadade ja sadade ründedroonidega.

Täna hommikul tabanud täiustatud rakett startis väidetavalt Lõuna-Venemaal Astrahanis asuvalt Kapustin Jari polügoonilt, umbes 700 km kaugusel Dniprost.

Putini väed kasutasid piirkonda 2014. aasta Süüria sekkumise ajal löökide stardiplatvormina.

Ukrainska Pravda viitas anonüümsetele allikatele, kelle sõnul võis rakett olla RS-26 „Rubež”, tahkel kütusel töötav tuumarakett, mida katsetati esmakordselt edukalt 2012. aastal.

Rakett Rubež kaalub ligikaudu 36 tonni ja maksimaalne laskekaugus on kuni 5800 km. See lendab sellise kiirusega, et Ukraina algelised õhutõrjesüsteemid oleksid võimetud tema lõhkepäid kinni pidama.

„Kui see on tõsi, on see täiesti pretsedenditu ja ICBM-i esimene tegelik sõjaline kasutamine. Mitte, et see nende hinda ja täpsust arvestades väga mõttekas oleks,” postitas Andrey Baklitskiy ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudist sotsiaalmeedias.

Venemaa rünnak oli suunatud Dnipro ettevõtete ja elutähtsa infrastruktuuri ning muude objektide vastu üle kogu riigi, teatas Ukraina õhuvägi ajal, mil 33 kuud kestnud sõda hoogustub.

Kreml käivitas tiibrakettide väljalaskmiseks strateegilised pommituslennukid Tu-95MS ja ülihelikiirusega Kinžali rakettide tulistamiseks hävitajad MiG-31K, eesmärgiga uputada Ukraina kibeda talve lähenedes pimedusse.

Dnipro piirkonna kuberner Serhi Lõsak ütles, et raketirünnak põhjustas kahju tööstusettevõttele ja tulekahju. Ohvrite arvu ei ole teatatud.

Mõned Vene raketid tabasid väidetavalt Krementšuki ja Mõrhorodi linnu, samas kui Kiievi, Odessa ja Sumõ oblastites tekkis elektrivõrgu katkemise tõttu elektrikatkestusi.

Tänahommikune Ukraina massipommitamine ajendas NATO-t tõstma sõjalennukid F-16 naaberriigi Poola kohale, kui maapealsed õhutõrje- ja radarisüsteemid olid rünnaku ajal „kõrgeimas valmisolekus”.

Ukraina õhujõud teatasid, et õhutõrje tulistas alla kuus tiibraketti Kh-101.

Poola välisministeeriumi pressiesindaja viitas Zahharova avaldustele Redzikowo õhutõrjebaasi avamise vastuse kohta, et rajatises ei ole tuumarakette ja see on puhtalt kaitseotstarbeline.

„Sellised ähvardused on kindlasti argumendiks Poola ja NATO õhukaitse tugevdamiseks ning neid peaks kaaluma ka USA,” lisas pressiesindaja Pawel Wronski.

Nädal tagasi 13. novembril avatud rajatis moodustab osa laiemast NATO raketikilbist nimega Aegis Ashore, mis on loodud lühi- ja keskmise ulatusega ballistiliste relvade allatulistamiseks.

Aegis Ashore moodustab baaside võrgustiku, mis kasutab USA mereväe Aegise sõjalaevade radarjälgimissüsteeme, et tuvastada ja alla tulistada lähenevaid rakette Ameerika rakettidega SM-3.

Praegu on võrgus kaks baasi, üks Rumeenias ja teine ​​Poolas, mida tugevdavad Türgis asuv varajase hoiatamise süsteem ja USA mereväe laevad Hispaanias.

Tänahommikused Venemaa laiaulatuslikud rünnakud toimusid Ukraina iga-aastasel väärikuse ja vabaduse päeval, austades iseseisvus- ja vabadusvõitluse algust.

President Zelenski ütles täna peetud kõnes: „Me mäletame vabaduse tegelikku hinda Ukraina jaoks. Ja me ei unusta kõiki meie eri aegade inimesi, kes võitlesid Ukraina eest ja kellest said maailmale väärikuse eeskuju.”

„Tänu inimestele, tänu meie rahva soovile säilitada Ukraina vabadus ja iseseisvus, jääb meie riik alati maailma poliitilisele kaardile. Alati vaba ja suveräänne,” ütles ta.

Pommitamine toimus päev pärast seda, kui Kiiev lasi Kurski sihtmärkide pihta Ühendkuningriigi tarnitud raketid Storm Shadow.

Sõjaväeblogijad leidsid kolmapäeva pärastlõunal Vene Marino linna sõjaväerajatist tabanud rakettide killud ning sotsiaalmeedias jagati laialdaselt pilte.

Praeguseks arvatakse, et rünnakud, mis järgnesid teisipäeval USA tarnitud ATACMS-i rakettide tulistamisele Ukraina poolt, kiitis Briti peaminister Keir Starmer isiklikult heaks.

Venemaa tunnistas täna hommikul ametlikult rünnakuid, öeldes, et tema õhutõrje tulistas alla kaks raketti, kuus HIMARS-raketti ja 67 drooni.

Kaitseminister John Healey, kellel paluti kinnitada teateid, et Ukraina on kasutanud rakette Storm Shadow ütles: „Mind ei teavitata konflikti operatiivsetest üksikasjadest.”

„See ohustab nii operatiivturvalisust ja lõpuks on ainus, kes sellisest avalikust arutelust kasu saab, president Putin,” ütles ta.

Moskvas ilmuva ajalehe Moskovski Komsomolets andmetel oli üks Venemaa sõjaline ekspert avalikult rääkinud kättemaksust Storm Shadow löögi eest ICBM-iga.

Vene sõjaväeanalüütik Timur Sõrlanov ütles, et Ukraina peaks raketi RS-26 „Rubež” kasutamise pärast „värisema”.

„Selles olukorras me tuumarelvi ei kasuta, kuid ma arvan, et neonatsid ja nende Lääne liitlased hindavad lähipäevil lööki, mis antakse Ukraina kriitilisele infrastruktuurile ja võib-olla ka sihtmärkidele Kiievis endas,” ütles ta.

„Las nad värisevad, kartku ja oodaku maandumist kõikjal. Pealegi saab vaenlane suurepäraselt aru, et meie relvad võivad jõuda mis tahes sihtmärkideni kogu Ukrainas,” sõnas ta.

RS-26 on hinnanguliselt 12 meetrit pikk ja suudab kanda 800 kg tuumalõhkepead – kuigi Kiiev kinnitas, et tänahommikuses löögis kasutati ainult tavalist laskemoona.

Putin kirjutas teisipäeval alla muudatustele riigi tuumarelvaseadustes, et hõlbustada nende kasutamist Ukraina vastu.

Ja Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas jahmatavalt, et Ukraina löögid on selge signaal, et Kiiev „tahab eskaleerida” ja Venemaa „vastab sellele”.

Hirmuäratavat mõõgapõrinat kinnitas Venemaa presidendi lähedane liitlane Dmitri Medvedjev. Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees ütles sotsiaalmeedias, et see tähendab „kolmandat maailmasõda”.

See juhtus pärast seda, kui Kiiev saatis teisipäeval kuus ATACMS-i raketti piiri kohalt Venemaa territooriumile.

Löögid vallandasid tulise plahvatuse Karatšovis asuvas laos, kus arvatavasti hoiti Põhja-Koreast tarnitud laskemoona, umbes 120 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Pingete eskaleerudes Venemaa-Ukraina sõjas teatas Ühendkuningriigi kaitseminister, et Briti sõjaväge tabavad 500 miljoni naela ulatuses kärped.

John Healy ütles, et tööpartei valitsus kaotab relvajõududest kuus peamist programmi, sealhulgas armee peamise droonide laevastiku ja kaks dessantründelaeva – HMS Albion ja HMS Bulwark.

Plaane on kritiseerinud endine kaitseminister Ben Wallace, kes väitis, et need saadavad Ühendkuningriigi vastastele nõrkuse sõnumi.

Väljaandes Telegraph kirjutas ta: „Selleks, et meie vaenlased heidutada saaksid, peavad nad teadma, et me ei kavatse oma võimetes auke teha, või vähemalt uuendame neid varsti. Maailmale rääkimine, et me vähendame oma võimeid, kui meie vaenlased teevad vastupidist, on puhas rumalus.”

„Kedagi ei peta veel üks tööparteilaste väsinud ja eksitav vabandus, et „peame ootama kaitseinventuuri”, märkis ta.

Eile Venemaal Kurski oblastis Marino külas salvestatud videos kuuldi mitmeid plahvatusi, millele eelnes ilmselt sissetulevatest rakettidest kostuv vile. Kaadritel oli näha ka hoonetest tõusvat suitsu.

Kinnitamata teadete kohaselt oli Ukraina rakettidega Storm Shadow sihikule võtnud maa-aluse juhtimis- ja juhtimisrajatise 75 kilomeetri sügavusel Venemaal.

Õhulööke hõlbustanud navigatsiooniandmed ja satelliidi luureandmed arvati olevat USA poolt.

Löögid, mida Briti valitsus pole kinnitanud, järgnesid Ühendkuningriigi rakettide Storm Shadow kasutamisele Venemaa sõjalise infrastruktuuri likvideerimiseks Krimmis.

Oluliseks erinevuseks on see, et kui Ühendkuningriik peab okupeeritud Krimmi Ukraina suveräänseks territooriumiks, siis Suurbritannia tunnistab Kurskit Venemaale kuuluvaks.

On teada, et viimati kasutati Briti relvi Venemaa suveräänsel territooriumil liitlasvägede ja bolševike kokkupõrgete ajal Arktika Arhangelski piirkonnas aastatel 1918–1919.

Enne seda oli see Krimmi sõja ajal 1850. aastatel.

Alamkojas kõneledes keeldus Healey infot kinnitamast ega avaldamast mis tahes tegevuse üksikasju.

Ta ütles parlamendiliikmetele: „Oleme viimastel nädalatel näinud olulist muutust [Venemaa] tegevuses ja retoorikas Ukraina kohta. Meie kui rahvas ja valitsus kahekordistame oma toetust Ukrainale ja kavatseme teha rohkem.”