Seoses Donald Trumpi võiduga USA presidendivalimistel seisavad ukrainlased sõja ajal silmitsi Ameerika poliitika muutusega. Venemaa on viimastel kuudel teinud mõningaid kiiremaid territoriaalseid edusamme ning mitmed riigid teevad diplomaatilisi jõupingutusi, et leida läbirääkimiste kaudu lahendus.
Trump on kritiseerinud USA jätkuvat abi Ukrainale ja lubas, et suudab sõja ühe päevaga lõpetada – ütlemata, kuidas. On ebaselge, kuidas mis tahes Trumpi algatus nende kõnelustega haakub, ütlesid diplomaadid Ukraina pealinnas Kiievis enne valimisi antud intervjuudes. Diplomaadid soovisid asja arutamiseks anonüümsust, vahendab New York Times.
Kui Trump kogus võiduks vajalikud valijate hääled, käib Ukrainas endiselt sõda. Kiievis kõlavad õhuhäire alarmid ja Ukraina peastaap teatas, et Venemaa alustas eile teisipäeval 5. novembril 71 õhurünnakut.
See on konflikt, milles Ameerika sõdurid ei osale, kuid kus Ameerika poliitikal on tohutu mõju. USA on Ukrainale kõige olulisem sõjalise ja rahalise toetuse andja, kuigi Euroopa Liidu riigid koos annavad rohkem.
Ukraina uudisteväljaanne Ukrainska Pravda kirjutas Ameerika valimiste kommentaaris, et Ukraina sõda on USA poliitikas vähem keskne kui Vietnami või Korea sõda. Seal „Ameerika poisid võitlesid ja surid,” märkis väljaanne.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei oodanud oma õnnitlustega pikalt, kirjutades, et hindab president Trumpi pühendumust „rahu läbi jõu” lähenemisviisile globaalsetes suhetes.
„Just see on põhimõte, mis võib Ukrainas rahu praktiliselt lähemale tuua,” kirjutas ta. „Loodan, et viime selle koos ellu.”
Pärast presidendiks asumist pärib Trump USA rolli relvastaja ja rahastajana sõjas Venemaa vastu. Ta on rääkinud soojalt ja imetlevalt Venemaa presidendist Vladimir Putinist, samas kritiseerinud Zelenskit. Ja Trumpi lubadus sõda ühe päevaga lõpetada on tekitanud Kiievis muret, et ta avaldab Ukrainale mõju ebasoodsatel tingimustel rahuleppe sõlmimiseks.
„Elame-näeme, aga ma olen väga skeptiline, et sõda lõppeb kiiresti, 24 tunni jooksul, nagu Trump lubas,” kirjutas endine majandusminister Tõmofi Mõlovanov sotsiaalmeedias. Mõlovanov märkis siiski, et Ukraina valitsuse võlakirjad peaksid tõusma läbirääkimistel saavutatud lahenduse ootuses.
Lahinguväljal peavad Ukraina sõdurid valimistulemust järjekordseks väljakutseks üha keerulisemaks muutuvas olukorras. 32-aastane reamees Oksana Vedmid viibis kolmapäeva varahommikul koos drooniüksusega punkris Ukraina idaosas Tšassiv Jari linna lähedal, seirates Vene vägede liikumist, jälgides samal ajal ka viimaseid valimisuudiseid.
„See tundub väikese lootuse kaotusena parema toetuse saamiseks meie raskes võitluses, teades tema seisukohta ja kaastunnet meie vaenlaste suhtes,” ütles ta telefoni teel, viidates Trumpile. „Samas saan aru, et olukord on viimasel ajal nii karmiks läinud, et isegi saadud abist pole meie olukorra parandamiseks piisanud.”
Suundumused lahinguväljal on olnud mitmeid kuid sünged ja on viimastel päevadel Ukraina jaoks üha murettekitavamaks muutunud.
Venemaa edenemine idapoolses Donbassis, mis alguses oli aeglane, hakkas augustis kiirenema ja on sellest ajast alates hoogustunud. Sõduripuuduses Ukraina on liinide hoidmiseks kasutanud vägede ümberpaigutamist rinde kuumade punktide vahel. Armees, mis vaatamata arvulisele allajäämisele oli palju suuremat ja paremini relvastatud vastast tagasi hoidnud, ilmnevad varajased märgid allajäämise kohta.
Sõdurite pidev liigutamine on avanud rünnakuks teisi sektoreid. Kui positsioonid langevad või on ohus, kihutatakse sõdureid mujalt rivisid tugevdama, et mis annab Venemaale võimaluse rünnata või ohustada vabanevaid positsioone.
Sõjaväeanalüütikud väidavad, et mobilisatsioon Ukrainas, mis hoogustus suvel rokk-kontsertidelt või teetõketel mehi autodest välja tõmmates, on vähenenud seoses sügava vastumeelsusega kaevikutes sõdida. Deserteerumine on kasvav probleem. Jaanuarist septembrini registreerisid Ukraina prokurörid umbes 51 000 juhtumit, kus sõdurid lahkusid ilma luba küsimata.
Mõned armee parimad sõdurid sooritasid augustis rünnaku Venemaale Kurski oblastisse, lootes Moskva sõdureid mujale suunata. Kuid Ukraina on vahepeal kaotanud umbes 40 protsenti seal okupeeritud territooriumist ja Moskva ei paigutanud vägesid Donbassist ümber.
Venemaa on lihvinud ka oma taktikat paremaks, metoodiliseks edasitungimiseks, surudes jalaväe rünnakutega läbi Ukraina kaitseliinide. Viimaste nädalate lahinguväljade kaardid on näidanud mitut hobuserauakujulist kõverat rindel, kui Venemaa viib oma väed sisse, et piirata ümber Ukraina positsioonid.
Teine oht ähvardab, kui Põhja-Korea sõdurid astuvad sõtta, et aidata Moskva jõupingutusi. USA ja Ukraina luureagentuuride sõnul on need sõdurid nüüd võitlusega liitunud, suurendades Vene poole sõdurite arvu, kuigi praegu lähetatud arvu ei peeta otsustavaks.
Zelenski ütles esmaspäeval, et Venemaal Kurski oblastis viibib juba 11 000 põhjakorealast.
Ukraina heitlik sõjaline pilt varjutab väljavaateid läbirääkimistel kokkuleppele jõudmiseks. Trump ei ole öelnud, millistel tingimustel ta sõjategevuse peatamise üle läbi räägiks.
Mitmepoolsed kõnelused on vaikselt juba käimas ja on viimastel kuudel pälvinud teatavat edu. On ebaselge, kuidas Trumpi roll vahendamises nende jõupingutustega kokku läheb, ütlevad läbirääkimistel osalenud diplomaadid.
Üldise relvarahu puudumisel on Zelenski viimastes kommentaarides nõustunud kõrvalkokkulepetega konkreetsete probleemide lahendamiseks, nagu mõlema sõjaväe moratoorium energiataristu vastu suunatud rünnakutele ja kokkulepe kommertslaevanduse kaitsmiseks Mustal merel. Venemaa on pommitanud Ukraina elektritaristut ja Ukraina on rünnanud Venemaa naftatöötlemistehaseid kodumaiste pikamaadroonidega.
Ukraina on viimastel nädalatel pehmendanud oma seisukohta Brasiilia ja Hiina plaani suhtes, mille Zelenski oli algselt tagasi lükanud, kuna see teenib Venemaa huve.
Diplomaatiline jõupingutus on käimas selle plaani kooskõlla viimiseks Ukraina enda 10-punktilise läbirääkimiste ettepanekuga, ütlesid kõnelustega kursis olevad ametnikud. Viimases Ukraina plaani puudutavas küsimuses korraldas Kanada eelmisel nädalal konverentsi vangide vahetamise ja Venemaa poolt röövitud Ukraina laste tagasisaatmise teemal, mis on üks Ukraina plaani punkte.
Mitmed kuud enne Ameerika valimisi oli Zelenski nõudnud USA-lt uut lubadust anda relvi, mis võib rinde hoogu muuta, ja saada kutse NATO-ga liituma. Ta kirjeldas strateegiat, mida ta nimetas võiduplaaniks, kui rahu-läbi-jõu algatust. President Biden seda ei toetanud ja see sai Ukraina liitlastelt leige vastuse.
Pahameel USA suhtes on sõdurite seas ja Kiievis olnud sügav relvade aeglaste tarnete ja piirangute pärast, mis keelavad nende kasutamise Venemaa sihtmärkide vastu, välja arvatud kitsas piirivöönd. Praegune poliitika on Ukraina endiste ametnike, sõjaväeanalüütikute ja diplomaatide sõnul viinud rindel vaid kaotusseisu.
Leitnant Pavlo Velõtško, kellele helistati pärast öisest patrullist naasmist, ütles, et valimistulemus võib ajendada Euroopat võtma suuremat rolli oma idapiiride ja Ukraina kaitsmisel.
„Me ei tohiks loota ookeani tagant imet,” ütles ta. „Euroopa on ärkamas. See on vajalik eeltingimus, et edukalt seista vastu venelaste imperialistlikule pealetungile.”
