Multidistsiplinaarse uurimisinstituudi E2 Tutkimus avaldatud raporti „Kuidas meil läheb” kohaselt äratab poliitiline debatt vihatunnet eelkõige noorte naiste ning vasakpartei ja põlissoomlaste toetajate seas.

Erimeelsused on osa demokraatiast ja viha on üks emotsioone, mis on osa inimelust. Ometi tasub ka Soomes jälgida, kuidas mõjutab viha poliitikas näiteks kampaaniat, soovi kandideerida, koostöövõimet ja otsustusvõimet. Viha ei tugevda dialoogi erinevate inimeste vahel ega ühiskonna vastupidavust, ütleb E2 Tutkimuse tegevjuht Karina Jutila pressiteate vahendusel.

Raporti kohaselt kogeb lausa 52 protsenti soomlastest poliitilistes aruteludes vihatunnet. 2023. aastal oli sarnane olukord umbes igal kolmandal soomlasel.

Asja mõjutab isikute taust. Näiteks 18–24-aastaste meeste seas koges poliitilises diskussioonis vihatunnet kolmandik, kuid peaaegu kaks kolmandikku samas vanuses naistest.

Vihatunnet koges poliitilises debatis 66 protsenti vasakpartei ja 59 protsenti põlissoomlaste toetajatest.

Raporti järgi hindavad 25–34-aastased mehed oma isiklikke ressursse keskmisest madalamaks. Erinevus teiste meestega on märkimisväärne.

Ka samaealised naised hindavad oma ressursse keskmisest nõrgemaks. Selle kõrval on ressursid jäänud kogu elanikkonna puhul samale tasemele.

Keskmiselt on pensionäride ja juhtide ressursid veidi tugevnenud ning töötute omad veelgi nõrgenenud.

Noorte naiste toimetulekuraskustest on viimastel aastatel palju räägitud, kuid meie raport paneb küsima, mis nõrgestab Soome noormeeste eluolu. Üldiselt tundub ühiskond veelgi teravamalt jagunevat nende vahel, kellel on stabiilne finantsseisund ja head isiklikud ressursid, ning nende vahel, kellel on jõuetus ja probleeme toimetulekuga, märgib E2 Tutkimuse uuringujuht Ville Pitkänen pressiteates.

Soomlaste kõige levinum mure on tervishoiu olukord, mille pärast oli mures 67 protsenti vastanutest. Seevastu kodanike füüsilise vormi halvenemise pärast muretses vaid 23 protsenti vastanutest.

Mure sotsiaalprobleemide pärast pole aastatagusega võrreldes suurenenud.

61 protsenti vastanutest leiab, et Soome liigub vales suunas. Aasta tagasi andis sama hinnangu 49 protsenti.

Kaks kolmandikku leiab, et soomlased ei hinga enam samas rütmis. Ühtsust tugevdavateks teguriteks on vastajate hinnangul Soome iseseisvus, loodus, keel ja kultuur.

Usk sellesse, et ühiskond suudab raskustest üle saada on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 10 protsendipunkti võrra. Nüüd on usk 60 protsenti.

Pooled soomlased peavad ühiskonda endasuguste suhtes õiglaseks. 45 protsenti pole sellega nõus. Raporti kohaselt on ebaõigluse kogemused põhiliselt madala sissetulekuga ja töötutel inimestel.