President Vladimir Putin eskaleeris eile neljapäeval 21. novembril pingelist vastasseisu lääneriikidega, öeldes, et Venemaa on vastuseks Ukraina hiljutisele Ameerika ja Briti relvade kasutamisele sügavamale Venemaa pihta lasknud uue keskmise ulatusega ballistilise raketi Ukraina pihta.
Mis näis olevat kurjakuulutav oht Ukraina lääneliitlastele, kinnitas Putin ka, et Venemaal on õigus anda löök nende riikide sõjalistele objektele, „mis lubavad oma relvi meie rajatiste vastu kasutada”.
Tema hoiatus tuli mõni tund pärast seda, kui Venemaa sõjavägi tulistas Ukraina pihta tuumavõimekusega ballistilise raketi, mis Lääne ametnike ja analüütikute sõnul pidi Kiievis ja Läänes hirmu sisendama. Kuigi rakett kandis ainult konventsionaalseid lõhkepäid, andis selle kasutamine märku, et Venemaa võib soovi korral anda löögi tuumarelvadega, vahendab New York Times.
„Ukraina piirkondlik konflikt, mille varem Lääs esile kutsus, on omandanud globaalse iseloomuga elemente,” ütles Putin haruldases pöördumises rahva poole. „Arendame välja keskmise ja lühema ulatusega rakette vastusena USA plaanidele toota ja paigutada Euroopas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas keskmise ja lühema ulatusega rakette.”
Putin on sageli kasutanud tuumarelvadega ähvardamist, et püüda hoida Läänt tasakaalust väljas ja peatada toetusvoogu Ukrainale. Kuid tuumavõimekusega keskmise ulatusega raketi saatmine Ukrainasse ja löögiga ähvardamine ohuna Lääne vastu suurendas pingeid veelgi.
Kordamööda hooplevalt ja ähvardavalt, nimetas Putin neljapäevast raketirünnakut uue keskmise ulatusega ballistilise raketi Orešnik edukaks „katsetuseks”. Ja ta tegi selgeks, et rünnak Ukraina vastu oli vastuseks Bideni administratsiooni hiljutisele otsusele anda Ukrainale luba kasutada Ameerikas toodetud ballistilisi rakette ATACMS sihtmärkide tabamiseks Venemaal.
Ukraina kasutas sel nädalal esimest korda Venemaa vastu rakette ATACMS ja Briti rakette Storm Shadow, teatasid Ukraina ja Lääne ametiisikud.
Pärast seda, kui Putin andis oma vägedele 2022. aasta veebruaris korralduse tungida Ukrainasse – ja Ukraina lääneliitlased hakkasid Kiievit relvade ja muu toetusega varustama –, on nii Venemaa kui ka Lääs näinud vaeva, et vältida otsest vastasseisu, mille puhul kõik kõik pooled nõustusid, et see võib viia katastroofilise sõjalise konflikti ja võib-olla ka tuumasõjani.
Kuid kuna Ukraina sõda läheneb oma kolmanda aasta lõpule, näivad sellist vastasseisu takistavad piirded olevat enneolematu surve all.
„See on eskalatsioon,” ütles Carnegie Venemaa Euraasia keskuse vanemteadur Tatjana Stanovaja. „Ma tõesti arvan, et olukord on väga ohtlik.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses kõnes: „Putin on ainus, kes alustas seda sõda, täiesti provotseerimata sõda ja kes teeb kõik, et sõda jätkuks rohkem kui tuhat päeva.”
Ta nimetas raketirünnakut veel üheks tõendiks, et Venemaa kindlasti rahu ei taha.
Ukraina ja Lääne ametiisikud ütlesid, et Venemaa strateegilisest arsenalist võetud keskmise ulatusega raketi kasutamine oli tähelepanuväärne. Ukrainas asuv sihtmärk oli suurel määral nende tavarelvade ulatuses, mida Moskva on kogu sõja vältel rutiinselt kasutanud.
Kuid seekord tulistas Venemaa tuumalõhkepäid kandma võimelise pikema tegevusraadiusega raketi, mis on mõeldud peamiselt tuumaheidutusvahendiks. Ametnike ja sõjaväeanalüütikute sõnul on see valik hoiatus, mille eesmärk on tekitada Kiievis ja tema liitlastes hirmu.
Oslo ülikooli relvaekspert Fabian Rene Hoffmann ütles, et Venemaa vaatenurgast tahaksid nad meile täna öelda, et „Vaadake, eileõhtune löök oli kasuliku koorma poolest mittetuumaline, kuid teate, kui mis iganes ka ei juhtuks, kui see jätkub, võib järgmine löök olla tuumalõhkepeaga.”
Esialgu arutati neljapäeval selle üle, mida täpselt Venemaa Ukraina suunas tulistas. Ukraina õhujõud koos Zelenskiga väitsid algul, et tegemist on mandritevahelise ballistilise raketiga (ICBM), relvaga, mis suudab tabada sihtmärke tuhandete kilomeetrite kaugusel, sealhulgas Ameerika Ühendriikides. Ukraina ametnike sõnul tabas rakett sõjaväeobjekti Kesk-Ukraina linnas Dnipros, kuigi kahju ulatus polnud kohe selge.
USA kõrgemad ametnikud ja Ukraina ametnik ütlesid aga, et relv näis olevat keskmise ulatusega ballistiline rakett, mitte ICBM.
Kremli pressiesindaja Dimitri Peskov ütles, et protokolli kohaselt ei ole Venemaa kohustatud Ameerika poolt raketi väljalaskmisest ette teavitama, kuna Orešnik ei ole mandritevaheline rakett. Kuid 30 minutit enne starti käivitati automaatne teade USA-le, ütles Peskov Venemaa riiklikule meediaväljaandele TASS.
USA kaitseministeerium kinnitas, et sai selle hoiatuse.
USA Riiklik Julgeolekunõukogu teatas neljapäevases avalduses, et Venemaa käivitas Ukraina vastu nn eksperimentaalse keskmaa ballistilise raketi. Avalduses öeldi, et Venemaal on tõenäoliselt „ainult käputäis” neid rakette ja ta kasutas neid tõenäoliselt „Ukraina ja selle toetajate hirmutamiseks”.
Ukraina õhujõudude teatel lasti rakett välja Venemaa Astrahani piirkonnast. Ukraina konsultatsiooniagentuuri Defence Expressi sõjaväeanalüütik Ivan Kõrõtševski ütles, et stardiala viitas sellele, et see tulistati Kapustin Jari polügoonil asunud veokilt – see on külma sõja aegne Nõukogude ballistiliste rakettide, strateegiliste pommitajate ja muude katsepolügoon, mis rõhutab stardiga kavandatud ohtu.
Ukrainal ei ole radareid, mis suudaksid selliseid rakette tuvastada läbi atmosfääri ülakihtide, ega ka õhutõrjesüsteeme, mis suudaksid neid alla tulistada, ütles Kõrõtševski. „Meie Lääne partnerid võisid seda starti enne meid näha,” ütles ta.
Analüütikud ütlesid, et Putini uue relva jaoks antud nimi Orešnik näis olevat uus, kuid tõenäoliselt ei erinenud relv ise palju Venemaa keskmise ulatusega ballistiliste rakettide teadaolevatest versioonidest.
Kuigi ka teised Ukrainasse saadetud Venemaa raketid võivad kanda tuumarelvi – nagu Iskander ja Kh-101 – teeb keskmise ulatusega raketi lisaks laskekaugusele murettekitavaks selle võime tulistada mitu tuumalõhkepead, kui see siseneb uuesti maa atmosfääri, ütles Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse raketitõrjeprojekti direktor Tom Karako.
See muudab nende allatulistamise keeruliseks, kui mitte peaaegu võimatuks. Raketid on samuti suured ja võivad lennata kaugele, kõrgele ja kiiresti, saavutades hüperhelikiiruse.
See kujutab endast „tuumamõõga ragistamist nii Ukrainale kui ka Euroopale endale,” ütles Karako. „See on üsna terav signaal.”
Ukraina parlamendi kaitse- ja luurekomisjoni esimees Roman Kostenko ütles, et neljapäevane rünnak ei sunni Ukrainat muutma oma sõjapidamist, sealhulgas andma enesekaitseks vastulööke Venemaa sihtmärkide pihta.
Kuid Ukraina peatas oma tuumarakettide tootmise pärast iseseisvumist 1991. aastal ja nüüd, ütles kolonel Kostenko, „meil pole selle relvaklassi suhtes millegagi vastata”.
Kui Venemaa kavatsuses oli kahtlusi, sõnastas Putin ähvarduse selgesõnaliselt.
„Oleme alati eelistanud – ja oleme endiselt valmis – lahendamaks kõik vaidlusküsimused rahumeelselt,” ütles ta. „Aga oleme valmis ka igasuguseks arenguks. Kui keegi selles veel kahtleb, on see asjata. Alati tuleb vastus,” märklis ta.
Lisaks kõigele muule on Venemaa ja Lääne ametnikud arutanud, kes on hiljutises eskalatsioonis süüdi. Kui Kreml süüdistab Washingtoni selles, et ta andis Ukrainale loa rünnata Venemaa sihtmärke Lääne relvadega, siis Valge Maja on öelnud, et Venemaa enda tegevus põhjustas selle otsuse, viidates konkreetselt Venemaa otsusele kutsuda tuhandeid Põhja-Korea sõdureid aitama tõrjuda Ukraina okupatsiooni Venemaa Kurski oblastis.
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles neljapäeval ajakirjanikele, et „eskalatsioon igal sammul ja igal sammul tuleb Venemaalt”.
Ta kordas Valge Maja seisukohta, et otsus tuua Põhja-Korea väed konflikti oli oluline eskalatsioonitegevus ja et muudatused USA relvastuspoliitikas ei ole seda. „See on nende agressioon: mitte Ukraina ega meie oma,” ütles ta.
Dnipros, neljapäevase raketilöögi paigas hindasid ametnikud endiselt raketilöögi kahju ulatust, kuigi see ei paistnud olevat ulatuslik. Linnapea Boris Filatov kirjutas sotsiaalmeedias, et plahvatus purustas puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskuse aknad.
Ukraina valitsus ei anna hinnanguid strateegilistele sõjalistele vahenditele suunatud rünnakute kohta, kuid kohalike elanike väitel rünnati PA Pivdenmashi masinaehitustehast. Täpne tegevus, mis praegu tehases toimub, on hoolikalt kaitstud saladus, kuid selle ajalugu raketitootjana külma sõja ajal on hästi teada, mistõttu on see kogu sõja vältel olnud sagedane rünnakute sihtmärk.