Ukraina võib mõne kuu jooksul välja töötada algelise tuumapommi, kui Donald Trump USA sõjalise abi tagasi tõmbab, selgub Ukraina kaitseministeeriumile koostatud aruandest.
Riik suudaks kiiresti ehitada plutooniumist põhiseadme, mille tehnoloogia on sarnane 1945. aastal Nagasakile heidetud „Fat Man” pommiga, öeldakse raportis. „Lihtsa aatomipommi loomine, nagu USA tegi Manhattani projekti raames, poleks 80 aastat hiljem keeruline ülesanne,” seisab dokumendis.
Kuna pole aega uraani rikastamiseks vajalike suurte rajatiste ehitamiseks ja käitamiseks, peaks sõjaaegne Ukraina tuginema plutooniumi kasutamisele, mis on ammutatud Ukraina tuumareaktoritest võetud kasutatud tuumkütuse varrastest, vahendab Times.
Ukraina kontrollib endiselt üheksat töötavat reaktorit ja omab märkimisväärseid tuumaalaseid teadmisi vaatamata sellele, et ta loobus 1996. aastal maailma suuruselt kolmandast tuumaarsenalist. Aruandes öeldakse: „Ukraina käsutuses oleva reaktori plutooniumi massi võib hinnata seitsmele tonnile… Märkimisväärse tuumarelva arsenali jaoks oleks vaja palju vähem materjali … materjalist piisab sadade lõhkepeade jaoks, mille taktikaline tootlikkus on mitu kilotonni.”
Dokumendi autorid järeldavad, et sellisel pommil oleks umbes kümnendik „Fat Mani” võimsusest.
„Sellest piisaks terve Venemaa õhuväebaasi või kontsentreeritud sõjaliste, tööstuslike või logistikaobjektide hävitamiseks. Täpne tuumavõimsus oleks ettearvamatu, kuna see kasutaks erinevaid plutooniumi isotoope,” ütles raporti autor, Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juures tegutseva Ukraina riikliku strateegiliste uuringute instituudi osakonnajuhataja Oleksi Jižak.
Plutoonium tuleks panna plahvatama „keerulise tavapärase plahvatuse konstruktsiooni abil, mis peab toimuma suure detonatsioonilaine kiirusega samaaegselt kogu plutooniumisfääri pinna ulatuses”, öeldakse raportis. Tehnoloogia on väljakutseid esitav, kuid Ukraina võimete piires.
Eelmisel kuul ütles president Zelenski, et on Trumpile öelnud, et Ukraina vajab tema riigi julgeoleku tagamiseks tuumarelvi, kui tema NATO-ga ühinemist takistatakse, nagu president Putin nõudis. Zelenski ütles hiljem, et pidas silmas alternatiivse julgeolekugarantii puudumist ja Ukraina ametnikud on sellest ajast alates eitanud Kiievi tuumarelvastamise kaalumist.
Mõjuka Ukraina sõjalise mõttekoja avaldatud artiklit on jagatud riigi kaitseministri asetäitjaga ja seda esitletakse kolmapäeval konverentsil, millel tõenäoliselt osalevad ka Ukraina kaitse- ja strateegilise tööstuse ministrid.
Kiievi valitsus seda ei toeta, kuid selles on sätestatud õiguslik alus, mille alusel Ukraina võiks välja astuda tuumarelva leviku tõkestamise lepingust (NPT), mille ratifitseerimine sõltus USA, Ühendkuningriigi ja Venemaa poolt 1994. aastal antud julgeolekugarantiidest ehk nn Budapesti memorandumist. Lepingus oli kirjas, et Ukraina loovutab oma 1734 strateegilisest lõhkepeast koosneva tuumaarsenali vastutasuks kaitse lubaduse eest.
„Memorandumi rikkumine tuumarelvaga relvastatud Vene Föderatsiooni poolt annab formaalse aluse tuumarelva leviku tõkestamise lepingust välja astumiseks ja moraalsed põhjused 1994. aasta alguses tehtud tuumavaba valiku uuesti läbivaatamiseks,” seisab paberil.
Vene väed saavad Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas edasi tungides hoogu ja Trump on lubanud USA sõjalist abi kärpida, kui Kiiev ei allu rahuläbirääkimistele Putiniga. Trumpi nõunik Bryan Lanza on juba öelnud, et Ukraina peab Krimmi loovutama. Sel nädalal mõnitas Donald Trump Jr Zelenskit, postitades sotsiaalmeedias: „Teil on toetuse kaotamiseni 38 päeva.”
Ukraina väed sõltuvad suuresti USA relvastusest ja lääneriikide relvavoo vähendamine riiki, rääkimata täielikust piiramisest, tooks lahinguväljale kaasa katastroofilised tagajärjed. See on ajendanud ukrainlasi otsima viisi, kuidas asjad enda kätte võtta.
„Te peate mõistma, et seisame silmitsi eksistentsiaalse väljakutsega. Kui venelased võtavad Ukraina, tapetakse okupatsiooni all miljoneid ukrainlasi,” ütles aruande koostanud keskuse direktor Valentõn Badrak. „Meid on miljoneid, kes eelistavad pigem surra kui gulagidesse minna.” Badrak on pärit Irpinist, kus okupeerivad venelased piinasid ja mõrvasid tsiviilelanikke ning teda jahtisid sõdurid käsuga ta tappa.
Lääne eksperdid usuvad, et Ukrainal kuluks tuumarelva ja sobiva kanderaketi väljatöötamiseks vähemalt viis aastat, kuid Badrak väidab, et Ukrainal suudab oma ballistilised raketid ehitada vähem kui aastaga. „Kuue kuu pärast suudab Ukraina näidata, et tal on kaugmaa ballistiliste rakettide võimekus: meil on raketid, mille lennuulatus on 1000 km,” ütles Badrak.
Jižak ja Badrak väidavad, et kui USA peaks Ukrainast loobuma, võiks Suurbritannia täita oma Budapesti memorandumis sätestatud julgeolekukohustust, aidates Ukrainal välja töötada tuumaheidutus, kuna tal puuduvad konventsionaalsed vahendid takistamaks Venemaad Ukrainast üle sõitma.
Jižak usub, et tuumarelvastuse programmi väljatöötamise künnis oleks Putini vägede jõudmine Pavlohradi linna, mis on praegusest rindejoonest umbes 100 kilomeetri kaugusel asuv sõjatööstuse keskus. Veel edasi ja on oht, et mõned Ukraina suurimad linnad nagu Dnipro ja Harkiv võivad enne relva väljatöötamist langeda.
„Mind üllatas USA aukartus Venemaa tuumaohu suhtes. See võib meile sõja maksma minna,” ütles Jižak. „Nad kohtlevad tuumarelvi kui mingisugust jumalat. Nii et võib-olla on ka meil aeg selle Jumala poole palvetada.”
