Donald Trumpi tagasivalimisega peab Ukraina peagi kohanema USA toetuse dramaatilise vähenemisega, millel võib olla otsustav mõju sõjale Venemaaga.
Vabariiklasest valitud president ja tema kaaslane JD Vance on kogu oma kampaania vältel seadnud tugeva kahtluse alla USA jätkuva pühendumise Kiievile, kuna sõda venib enam kui kaks ja pool aastat pärast Vene vägede sissetungi. Lisaks on Trump andnud kommentaare, mis viitavad sellele, et USA võib survestada Ukrainat Venemaaga vaherahu sõlmima, vahendab CNN.
Trumpi võit saabub Kiievi jaoks konfliktis raskel ajal. Venemaa on pidevalt saavutanud edu riigi idaosas Donbassis, mille täielik vallutamine on Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk.
Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ütles laupäeval Telegrami vahendusel tehtud avalduses, et olukord rindel on endiselt keeruline ja teatud valdkonnad nõuavad Ukraina üksuste pidevat ressursside uuendamist.
Samal ajal arvatakse, et Venemaa tugevdab oma ridasid Põhja-Korea vägedega. Venemaa Kurski piirkonnas viibib kuni 10 000 Põhja-Korea sõdurit, kes peaksid lähipäevil Ukraina vastu minema, hoiatasid USA ametnikud.
Bideni administratsiooni ajal on USA andnud Ukrainale kümneid miljardeid dollareid abi nii relvade kui ka eelarveabi näol. Administratsioon kavatseb jätkata Kiievile võimalikult suure toetuse andmist enne Trumpi ametisse astumist.
Trump on korduvalt kiitnud Putinit ja korduvalt kritiseerinud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, kellega tal on keeruline ajalugu. Trump lubas Ukrainale USA sõjalise abi suurendamist, et sundida Zelenskit uurima tema poliitilisi rivaale. Sellega seoses algatati Trumpi suhtes esimese tagandamismenetlus 2019. aastal.
Zelenski õnnitles Trumpi kolmapäeval ja märkis, et hindab Trumpi pühendumust „rahule jõu kaudu”.
„Ootame tugevate Ameerika Ühendriikide ajastut president Trumpi otsustava juhtimise all. Loodame jätkuvale tugevale kaheparteilisele toetusele USA-s,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedia postituses. „Oleme huvitatud vastastikku kasuliku poliitilise ja majandusliku koostöö arendamisest, millest saavad kasu mõlemad meie riigid.”
Trump on korduvalt väitnud, et Ukraina-Vene sõda poleks alanud, kui ta oleks olnud president. Ta on lubanud ka sõja lõpetada, mõnikord isegi väitnud, et peataks aastaid kestnud konflikti enne ametisse asumist. Juulis ütles ta, et suudab konflikti ühe päevaga lahendada.
Septembris toimunud presidendidebatis asepresident Kamala Harrisega keeldus Trump ütlemast, et on pühendunud sellele, et Ukraina alistaks Venemaa. Hiljem samal kuul tegi ta ettepaneku, et Ukraina oleks pidanud Moskvale „natuke alla andma”, öeldes kampaaniaüritusel, et „igasugune, isegi halvim kokkulepe oleks olnud parem kui see, mis meil praegu on”.
„Kui nad oleksid teinud halva kokkuleppe, oleks see olnud palju parem. Nad oleksid natuke alla andnud ja kõik oleksid jäänud elama,” ütles Trump.
Vaid mõni päev pärast neid kommentaare, kui Trump kohtus New Yorgis Zelenskiga, rõhutas ta, et töötab selle nimel, et saada „mõlema poole jaoks” hea kokkulepe.
„Meil on väga head suhted ja nagu teate, on mul ka president Putiniga väga head suhted. Ja ma arvan, et kui me võidame, lahendame selle väga kiiresti,” ütles Trump.
„Ma arvan, et ammu enne seda, enne 20. jaanuari, enne presidendikohale asumist – see on 20. jaanuar –, aga ammu enne seda arvan, et suudame välja töötada midagi, mis on mõlemale poolele kasulik. On aeg,” lisas ta.
Zelenski on omakorda koostanud „võiduplaani” ja öelnud, et Ukraina ei ole läbirääkimiste vastu, kuid need peavad olema „jõupositsioonilt”. Oktoobri lõpus toimunud pressikonverentsil ütles Ukraina president, et „Trump räägib palju, kuid ma ei kuulnud teda ütlemas, et ta vähendab toetust Ukrainale”.
Zelenski ütles kolmapäeval, et oma septembrikuu kohtumisel arutas ta Trumpiga üksikasjalikult Ukraina-USA strateegilist partnerlust, võiduplaani ja viise, kuidas teha lõpp Venemaa agressioonile Ukraina vastu.
Siiski tunnistas Zelenski intervjuus Lõuna-Korea väljaandele KBS, et „USA järgmine president võib suurendada või vähendada toetust Ukrainale”.
„Kui see toetus väheneb, haarab Venemaa rohkem territooriumi, see takistab meil seda sõda võita. See on reaalsus. Meie seisukoht ei seisne territoriaalsetes kompromissides, vaid potentsiaalsete diplomaatiliste võimaluste uurimises, mis sõltuvad USA pühendumisest. Ameerika Ühendriikide tõeline soov see sõda kiiresti lõpetada on ülioluline,” ütles ta.
USA ja tema liitlased otsisid valimiste eel viise, kuidas see toetus „Trumpi-kindlaks” muuta. Selle aasta alguses teatas NATO, et loob missiooni, mis koordineerib Ukraina sõjavarustuse ja väljaõppe tarnimist – seda on seni suuresti juhtinud USA. Bideni administratsioon pani välja 20 miljardit dollarit G7 riikide 50 miljardi dollari suurusest laenupaketist Ukrainale, mida rahastatakse külmutatud Venemaa varadest.
