Saksamaa kaitseministeerium ja opositsioonilised konservatiivid väidavad, et Berliini plaane saata 2026. aastal Leetu lahingubrigaad ei mõjuta võimuliidu lagunemine. Brigaadi jaoks vajalik seadusandlus on aga poliitilises kaoses toppama jäänud.
Üks kahest üliolulisest seaduseelnõust on veel teel Saksamaa parlamenti, teine on juba Bundestagis, vahendab lrt.lt.
Parlament ei ole veel ratifitseerinud septembris Vilniuse ja Berliini vahel sõlmitud lepingut, mis määratleb Balti riiki paigutatavate Saksa sõdurite, tsiviilisikute ja nende perekondade õigused.
Leedu Seim ratifitseeris lepingu oktoobris, Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius lubas seda eeskuju järgida 2025. aasta alguses. Tema ministeerium ei saa aga praegu täpset ajakava anda.
Saksa kaitseministeerium teatas lrt.lt-le saadetud kirjalikus vastuses, et eelnõu esitati valitsuskabinetile 6. novembril ja seejärel läheb see föderaalnõukogule Bundesratile, mis edastatakse Bundestagile ehk parlamendile.
„Bundestagi võimalik laialisaatmine ei mõjuta tema võimet täita oma parlamendivolitusi. Bundesrat ja Bundestag otsustavad istungite kuupäevad iseseisvalt. Seetõttu ei ole võimalik konkreetseid kuupäevi ennustada,” teatas ministeerium.
Teine seadus on nn lisapakett, mis loob rahalisi stiimuleid sõduritele, kes otsustavad Leedus teenida.
See peaks meelitama ligi 5000 sõdurit, kes on vajalikud brigaadiga liitumiseks.
Kaitseministeeriumi teatel on seaduseelnõu juba Saksamaa parlamendile esitatud, kuid ajakava on ettearvamatu.
Saksa võimuliit lagunes 6. novembril, kui sotsiaaldemokraadist kantsler Olaf Scholz vallandas liberaalse rahandusministri Christian Lindneri. Kolmanda liikme (FDP) kaotamisega ei ole sotsiaaldemokraatidel (SPD) ja rohelistel (Die Grüne) enam Bundestagis piisavat enamust.
Scholz ütles, et loodab, et opositsiooniline konservatiivne erakond (CDU/CSU) toetab olulisi seadusi, sealhulgas neid, mis saavutavad laialdase konsensuse.
Populaarsusreitinguid juhtivad konservatiivid avaldasid aga Scholzile survet sellega, et nad ei lubanud seadusandlust toetada enne, kui kantsler korraldab usaldushääletuse.
Seejärel läks Scholz kompromissile, et korraldada 16. detsembril usaldushääletus, mis võib sillutada teed tuleva aasta 23. veebruaril toimuvateks ennetähtaegseteks valimisteks.
Scholz pidas kolmapäeval Bundestagis kõne, kaitstes valitsuse otsuseid ja paludes opositsioonilt toetust.
Parlamendi opositsiooni liider ja CDU/CSU kantslerikandidaat Friedrich Merz ütles aga, et Scholz „ei saa kehtestada mingeid tingimusi”.
Konservatiivid lubasid küll toetada mõningaid seadusi, näiteks föderaalse konstitutsioonikohtu seaduse muudatusi, kuid nõudsid, et kõik muud küsimused arutataks läbi igal Bundestagi täiskogu istungil.
lrt.lt võttis ühendust Bundestagi fraktsioonidega, et saada teavet brigaadi paigutamiseks oluliste seaduste kohta.
Poliitikud ütlesid, et praeguses kaoses ei saa rääkida selgetest ajakavadest, sest päevakord võib muutuda iga päev.
Vahepeal on CDU/CSU fraktsioon andnud märku oma toetusest brigaadi kasutuselevõtule, kuid pole lubanud Scholzi pimesi toetada.
Julgeolekupoliitika küsimuste eest vastutav CDU/CSU Euroopa Parlamendi liige Florian Hahn kritiseeris oma vastuses lrt.lt-le brigaadi aeglast lähetamist.
„Aasta on möödas ja Saksamaa valitsus ei ole esitanud ühtki Leedu brigaadi puudutavat seaduseelnõud kinnitamiseks. Kohe pärast seaduseelnõu Bundestagile esitamist hindame seda ja vajadusel esitame muudatusettepanekud,” ütles ta.
„Saksa-Leedu koostöö on Bundestagi CDU/CSU fraktsiooni jaoks eriti oluline ja me ei sea seda mingil moel ohtu,” lisas ta.
Küsitluste kohaselt toetaks umbes 33 protsenti valijatest CDU/CSU-d, kui valimised toimuksid järgmisel pühapäeval. See aga tähendab ka seda, et nad ei saavutaks enamust ja peaksid otsima koalitsioonipartnereid.
Kolmandal kohal olevad sotsiaaldemokraadid 15 protsendiga või rohelised (neljas 12 protsendiga) võiksid aidata võimukoalitsiooni moodustada.
