Praegu on liikvel mitmeid haigusi, millega kaasneb pikaajaline köha, ütleb Soome terviseameti nakkushaiguste arst Aino Nyqvist.
Köha võib pärast tavalist hingamisteede haigust häirida pikka aega. Eriti astmahaigetel võib hingamisteede haigus esile kutsuda köha, vahendab MTV.
Lisaks tavalisele gripile võib köha olla seotud bakterite põhjustatud haigusega.
Mükoplasmaga võib kaasneda pikaajaline köha. Nyqvist ütleb, et läkaköha puhul võivad sümptomid kesta kaks kuni kolm kuud.
Mükoplasma on hingamisteede lima kaudu leviv bakter, mis esineb epideemiatena tavaliselt iga 2–3 aasta tagant. Terviseameti andmetel võib mükoplasma põhjustada mitu kuud kestvaid epideemiaid näiteks sõjaväes, koolis või töökohtadel.
Vana uskumuse kohaselt kaob köha köhimisega, kuid mitu nädalat kestnud köha põhjus tuleks välja selgitada.
Kui köha kestab üle nelja kuni kuue nädala, siis peaks põhjust uurima arst, juhib Nyqvist tähelepanu.
Siiski vastab vana uskumus tõele.
Haigusest tingitud köha lõpeb ühel hetkel, nendib Nyqvist.
Kõige tähtsam on anda piisavalt aega hingamisteede haigusest taastumiseks. Vähenenud immuunsusega inimene on vastuvõtlikum ka teistele haigustele, näiteks gripile.
Gripp võib olla ohtlik riskirühmadele nagu eakad inimesed ja kroonilised haiged, ütleb Nyqvist.
Nyqvist juhib tähelepanu, et raskete sümptomitega hingamisteede haigust tuleks ravida kodus.
Kui muud sümptomid leevenevad ja järele jääb vaid köha, võite naasta töökohale.
Ärritusest tekkiv köha ei ole enam nakkav. Näiteks läkaköha puhul see kolme nädala pärast enam ei nakka, ütleb Nyqvist.
Terviseameti registris on näha selget hüpet nakkushaigustes, mille sümptomiks on köha.
Näiteks on võrreldes eelmise aastaga on registreeritud üle 7000 mükoplasma juhtumi rohkem.
Rohkem kui 2000 võrra on kasvanud ka registreeritud läkaköha juhtude arv.
Sel aastal on Soomes registreeritud 127 kopsuklamüüdia juhtu, eelmisel aastal vaid viis.
Nyqvisti sõnul on haigestumiste suurenenud registreerimine osaliselt seletatav koroonapandeemiaga.
Koroonapandeemia on löönud sassi hingamisteede haiguste tsükli – paljude haiguste põdemised vähenesid koroona ajal ja sellega on muutunud ka epideemiate ulatus.
Nakkushaiguste registrisse ilmuvad ainult testitud hingamisteede haigused. Testide tegemine on koroonaga muutunud, see tähendab, et teste tehakse rohkem. Seega võib see mõjutada ka haigusjuhtude arvu suurenemist nakkushaiguste registris, ütleb Nyqvist.
Statistilist teavet leiab eelkõige riskirühmade raskete haiguste kohta.
Iga külmetushaigust ei kaasata statistikasse. Näiteks läkaköha on raske haigus väikeste imikute jaoks, seega tahame selle kohta andmeid, märgib Nyqvist.
