Sügisene haigusolukord on Soomes erakordne, ütleb Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen.
Viimastel aastatel on sügiseste hingamisteede nakkushaiguste kolm peamist põhjust olnud gripp, RS-viirus ja koroona. Aasta tagasi lisandus neile streptokokkbakter, vahendab Helsingin Sanomat.
Sel sügisel on raskeid haigestumisi põhjustanud eelkõige läkaköha ja mükoplasma. Mõlemad on bakterite põhjustatud hingamisteede nakkushaigused.
„Läkaköha epideemia algas juba eelmise talve lõpupoole ja kummalisel kombel on see rahvastikus ringlenud terve suve. Laboris kinnitatud haigusjuhtude arv on viimastel nädalatel vähenenud, kuid läkaköha esineb siiski ohtralt,” räägib Järvinen.
Tüüpiline läkaköha sümptom on hootine köha, mis sageli esineb öösel.
Tavaliselt ei ole läkaköha täiskasvanutel tõsine, kuid köha võib kesta kuni kolm kuud. Läkaköha võib olla ohtlik kuue kuu vanustele ja mittetäielikult vaktsineeritud alla üheaastastele lastele.
Novembri alguses registreeriti Soomes esimene antibiootikumiresistentse läkaköha juhtum.
Mükoplasma põhjustatud hingamisteede haigusi tuvastatakse eriti kooliealistel lastel ja noortel täiskasvanutel.
Mõnes paikkonnas on gripi ja koroona vastu vaktsiineerimise punktid tugevalt ülekoormatud.
Järvineni sõnul pole paanikaks põhjust, kuid vaktsineerimiseks on aega veel küllaga, sest Soomes on gripihooaeg alles algamas.
„Grippi testitakse palju ja sel sügisel pole see veel ilmnenud,” sõnab ta. Traditsiooniliselt on gripijuhtumite arv hakanud suurenema aastavahetuse paiku.
„Samas on igal aastal haiguse haripunkti ennustamine sama raske kui esimene lumi. See läheb alati valesti,” märgib ta.
RS-viirust seevastu on sel sügisel leitud vaid mõnel üksikul patsiendil. Suurbritannias on aga RS-viiruse haigestumiste arv juba tõusma hakanud, mistõttu võib eeldada, et need algavad peagi ka siin, ütleb Järvinen.
„Täiskasvanutel põhjustab RS-viirus tavaliselt kerget haigust, kuid väikelastel ja eakatel võib haigus olla väga tõsine. Väikestel lastel blokeerib lima hingamisteed ja eakatel võib viirus põhjustada kopsupõletikku,” lisab ta.
HUS-is on alates oktoobrist vastsündinutele antud RS-viiruse vastast antikeha nirsevimaabi, mis annab hea kaitse haiguse vastu.
„Selle mõju kogu rahvastikus on aga näha alles hiljem,” räägib ta.
Järvineni sõnul on koroona ka sel sügisel „veidralt” käitunud.
Erinevalt eelmistest sügistest pole koroonajuhtumid sel sügisel tõusma hakanud. Reoveeuuringute andmetel esineb koroonat elanikkonnas ühtlaselt ning viirus on viinud osa patsiente jätkuvalt haiglasse.
Järvineni sõnul pole aga veel võimalik lõpuni ennustada, milline koroonatalv on tulemas. Juhtumite arv võib endiselt kasvada. Omikroni variandid on aga põhjustanud varasematest variantidest kergema haiguse.
„Igal juhul näib kindlalt, et koroona on siin, et jääda meie haigustsükli üheks nuhtluseks,” sõnab ta.
Kõhutunne ütleb hetkel, et hingamisteede haigusi on erakordselt palju ja need võivad olla visad kaduma.
Samuti on Järvinenile jäänud mulje, et haigusi on liikvel rohkem kui varem. Erinevaid hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad rohkem kui 200 erinevat viirust. Suur osa neist liigub praegu meie seas.
„Valdav enamus neist on aga tavalist külmetushaigust põhjustavad viirused,” lausub ta.
Järvineni sõnul „maksame praegu koroonapiirangute pealt lõivu”. Sellega peab ta silmas, et inimesed ei puutunud koroonapiirangute ajal kokku teiste haigustekitajatega.
„Hingamisteede viirused on osa inimeste elust ja põhjapoolkeral on normaalne, et täiskasvanu põeb aastas 4-5 haigust. Kui haigust pole mõnda aega leitud, areneb see kergemini epideemiaks. Kaitse haigestumise eest on lühiajaline ja inimesed ei muutu nende suhtes immuunseks,” märgib ta.
