Inflatsioon on soomlaste ostujõudu 2021. aasta tipust tugevasti kärpinud. Lähemalt vaadates on inflatsioon Soome palgasaajalt ära söönud umbes kahe kuu palga.

Seda seetõttu, et palgatõus pole hinnatõusuga kaasas käinud, vahendab Yle.

Soome palgasaaja oli augu põhjas aastal 2023. Palga ostujõud oli siis viimase 15 aasta madalaimal tasemel, kui ostujõud langes kolmandat aastat järjest.

Ehk teisisõnu: eelmisel aastal said soomlased oma raha eest osta vähem toitu, elektrit ja riideid kui viistest aastat tagasi.

Nüüd on aga olukord pöördunud ja ostujõud on taas tõusuteel. Ostujõud on alates 2023. aasta algusest pidevalt paranenud.

Põhjuseks inflatsiooni ehk hinnatõusu aeglustumine. Ka intressimäärad on nüüdseks langenud.

Soomes on inflatsioon praegu 1 protsent. Sellise mõõduka inflatsioonitrendi korral võib palgatõus tõsta reaaltöötasu ehk elatustaset, hindab Lähi-Tapiola majandusteadlane Hannu Nummiaro.

Teisalt saavad palgasaajad oma palga eest senisest vähem osta.

Kui võtta võrdluseks 2021. aasta, on inflatsiooniga tekitatud auk elatustasemes väga suur ja taastumine läheneb alles poolele teele, ütleb Hannu Nummiaro.

Nummiaro on välja arvutanud, et keskmise sissetulekuga soomlase 3700 euro suuruse kuupalgaga saab nüüd teenuseid ja kaupu ligi 160 euro võrra vähem kui 2021. aasta teises kvartalis.

Kokkuvõttes on inflatsioon sellise palgasaaja elatustaset viimase kolme aastaga vähendanud ligikaudu 7000 euro võrra.

Enne koroonapandeemiat püsis Soomes inflatsioon alla kahe protsendi kaheksa aastat aastatel 2013–2020. Samal ajal olid ka intressimäärad tühised.

Soome statistikaamet selgitab, kuidas koroonapiirangute kaotamisega inflatsioon 2021. aasta esimesest poolest järk-järgult tõusis. Kõrgeim punkt, 9,1 protsenti saavutati veidi enam kui kaks aastat tagasi, 2022. aasta detsembris.

„Ostujõud kukkus siis tõesti kokku, kui inflatsioon tõusis,” ütleb Nummiaro.

Sellist asja pole nähtud pärast 1970. aastate naftakriisi.

See on terve põlvkonna kogemus, hindab Nummiaro.

Suurem osa leibkondadest on inflatsiooniga suhteliselt hästi toime tulnud, kuid umbes 15 protsenti on pidanud võtma võlgu või kasutama oma sääste.

Töötajaid esindav SAK teatas eile, et sihib järgmiseks kaheks aastaks kümneprotsendilist palgatõusu. Aluseks on just ostujõu nõrgenemine.

Kui SAK-i eesmärk realiseerub, jõuab ostujõud juba järgmisel, 2025. aastal 2021. aasta tasemele.

Nendes oludes võib järgmise aasta kuueprotsendine palgatõus palgasaajate ostujõu kiiresti 2021. aasta tasemele taastada.

„Kui selle läbirääkimiste avamise kuueprotsendiline eesmärk järgmisel aastal realiseerub, siis saaks seda juba järgmisel aastal korrigeerida,” ütleb Nummiaro.

Kui kasvõi pool sellest kümneprotsendilisest soovist täitub, võib ostujõuaugust tõusta kahe-kolme aastaga.

Küll aga leiab ta, et majandusliku olukorra tõttu oleks kohane mõõdukam palgatõus. See ei suurenda liiga palju tööjõukulusid. Nummiaro arvates võib ülemäärane palgatõus ohustada konkurentsivõimet ja vähendada ekspordivõimalusi.

„Nüüd tuleks neilt positsioonidelt edasi vaadata ja mõelda lahendusele, kuidas leibkondade elatustaset pikas perspektiivis maksimeerida,” ütleb Nummiaro.

Mõnes sektoris on palgad tõusnud kiiremini kui teistes sektorites. Seetõttu on ostujõu langus nende jaoks väiksem.

Näiteks on kohalike omavalitsuste töötajad 2021. aasta ostujõutasemele kõige lähemal, puudu jääb vaid kolmandik. Toibumist soodustab munitsipaalsektori palgaprogramm ja palga ühtlustamine hoolekandevaldkondades.

Erasektoris ja riigieelarvelistes asutustes on ostujõu taastumine aeglasem ning kaks kolmandikku august on riigipalgalistel alles jäänud.

Töötajate gruppidest on palgad tõusnud kõige enam juhtidel ja kõige vähem töölistel, edastas Yle varem.