Kui ravim ei ole apteegis saadaval, võib see olla saadavuse probleem, millest ravimifirma ei ole teatanud.
Seadus kohustab ravimifirmasid teavitama saadavusprobleemidest ravimivaldkonna ohutus- ja arenduskeskusele Fimea, vahendab Yle.
Ainuüksi septembris-oktoobris oli aga sadu olukordi, kus ravimifirma ei andnud teada saadavuse probleemist. Puudused saadavuses on pikad: ravim võib müügile jõuda alles nädalaid või isegi kuid hiljem.
Info aluseks on proviisorist doktorandi Reko Ravela koostatud materjal, mis põhineb apteekide hulgimüügi andmebaasidel.
Hulgimüügi andmebaasis on reaalajas info selle kohta, millised ravimid on saadaval ja millised mitte. Ravela kontrollis septembris kolm korda ja oktoobris neljandat korda, milliseid ravimeid laost saada pole, ning võrdles tulemusi Soome ravimiohutuse ja arenduskeskuse Fimea saadavusprobleemide loeteluga.
Tulemused näitavad, et paljud tõrked saadavusega jäävad teatamata. Septembris oli ligi 150 ravimil saadavusprobleem, millest Fimeale ei teatatud. Oktoobris esines üle 200 etteteatamata saadavushäire, Fimeale teatati aga kokku 650 tõrkest.
Seaduse järgi tuleb saadavushäirest teavitada kaks kuud enne selle algust. Selle eesmärk on muuhulgas see, et teistel tootjatel oleks aega reageerida oma tootmist suurendades, et nõudlus ja pakkumine oleks tasakaalus. Retseptide väljakirjutamisel lähtuvad arstid peamiselt Fimeale teatatud saadavusprobleemidest.
Praktikas ilmnevad varjatud saadavusprobleemid nii, et arst kirjutab välja ravimi, mida sel hetkel tegelikult müügil ei ole. Apteegis saab ehk ravimi vahetada analoogse preparaadi vastu, aga alati pole see võimalik. Seejärel läheb klient koju ilma ravimiteta ja arst saab kontakti, kus palutakse retsepti uuendada.
Fimea üksuse juht Timo Mauriala tunnistab, et teadetega on probleeme.
Saadavushäired põhjustavad lisatööd, mis tähendab tarbetuid apteegikülastusi. Halvimal juhul tuleb uusi retsepte taotleda, kui üllatusena tuleb, et ravimit polegi, ütleb Mauriala.
Reko Ravela peab teavitussüsteemi jälgimist liiga lõdvaks. Ta on teinud akadeemilisi uuringuid saadavushäirete kohta ja võrrelnud mitmeid Euroopa riike. Tema sõnul on olukord Soomes hea, kuid arenguruumi veel on.
Ravela sõnul on järelevalve enamikus Euroopa riikides isegi nõrgem kui Soomes.
Tema sõnul on EL-i direktiiv saadavustõrgetest teatamise kohta jäänud surnud dokumendiks, sest ravimifirmade tegevusse ei juleta sekkuda.
Soome on Fimea hinnangul nii väike turg, et ravimifirmade ühepoolsed karistused ei tule kõne allagi. Mauriala sõnul on oht, et ettevõtted tõmbuvad Soomest täielikult välja. Seetõttu tuleks lahendust otsida eelkõige EL-i tasandil.
Yle uuris Liikumishäirete Ühingust, Vähiliidust ja Diabeediliidust, kas etteteatamata saadavushäired tekitavad probleeme. Üldpildis ei ole teatamata jäänud häirete mõju patsientidele suur probleem, kuid mõnel juhul tekivad probleemid. Näiteks on probleeme olnud diabeetikutele mõeldud hormoonravimite kättesaadavusega.
Aeg-ajalt esineb ka spetsiifiliste haruldaste haiguste raviks mõeldud ravimite saadavusprobleeme, mis tekitavad probleeme ravimi vajajatele. Viimasel ajal on juttu olnud kolesterooliravimi rosuvastatiini saadavusprobleemididest.
Apteekrite liidu ravimijuht Inka Puumalainen kahetseb, et viimastel aastatel on saadavusprobleemid sagenenud.
Kurb on tõdeda, aga sellised saadavuse häired või katkestused on saanud apteekides uueks normiks, ütleb ta.
Puumalaineni arvates tuleks apteekidele anda vabamad käed igapäevaelu probleemsituatsioonide lahendamiseks. Kui arst on välja kirjutanud näiteks neljamilligrammise toote, aga saadaval on vaid kahemilligrammised tabletid, peaks apteegil olema võimalik ravim kahekordses koguses leebema tootega asendada ilma uut retsepti välja kirjutamata. Vastav seadusemuudatus on ettevalmistamisel.
Fimea andmetel mõjutavad saadavuse probleemidest teatamist mitmed tegurid.
Eriti hilinemisega saabunud teadete osas on peamiseks põhjuseks see, et info jõuab ravimifirmani viimasel hetkel, kui ühel või teisel põhjusel Soome planeeritud partii ei valmi või seda ei saa tarnida. Aga lisaks sellele on see mingil määral kindlasti seotud sooviga kindlustada endale turuosasid, kirjeldab Mauriala.
Ravimifirma seisukohast võib olla kasulik teavitamata jätmine, et konkurendid ei saaks puuduva ravimi turgu üle võtta.
Enamik saadavusprobleeme on seotud geneeriliste ravimitega. Geneeriliste ravimite tootjaid esindava Rinnakkaisläaketeollisuus ry tegevdirektor Heikki Bothas ütleb, et Soome on ainus Põhjamaa, kes küsib saadavusprobleemidest teavitamise eest tasu. Tema sõnul maksab teade 280 eurot.
Teated peaksid olema tasuta ja Fimea peaks suurendama järelevalvet, et kõik ravimifirmad teeksid teateid vastavalt seadusele. Ravimifirmade esmane eesmärk on ravimite müük, mis tähendab, et saadavuse häired on ettevõtete seisukohalt tõesti soovimatud üllatused, sõnab Bothas.
Tema sõnul on probleemide taga Soome madalad hinnalaed koos turu väiksusega. Soome ei ole rahvusvahelistele ravimifirmadele kuigi huvitav sihtkoht.
Kui soovitakse saadavust parandada, peab see tõusma kõrgemale võimude ja poliitiliste otsustajate prioriteetide hulgas. Millegipärast oleme triivinud olukorda, kus ravimite eest ei olda nõus maksma isegi nii palju, et tagada nende katkematu saadavus, ütleb Bothas.
Tema hinnangul on ühiskonnal küll mõistlik ravimite hindu reguleerida, kuid pikemat aega turul olnud ravimite hinnad tuleks piirhindade reguleerimise asemel määrata praegusest rohkem turutingimuste järgi.