Maanteede kehv seisukord raskendaks Soome vägede varustamist Lapimaal, kui Venemaa Soomet ründaks. Stsenaarium on väga ebatõenäoline, kuid julgeolekupoliitika eksperdid on väljendanud muret Soome kaitse seisukohalt oluliste Lapimaa teede seisukorra pärast. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja Janne Kuusola ütles Sõjateaduse päevadel, et näiteks Kilpisjärventiel pannakse asfalti maha nagu „viimsepäeval”.

Nordic Defense Review peatoimetaja Jaakko Puuperä kirjeldab Iltalehti palvel, kuidas rünnak võiks alata.

Venemaa on selleks ajaks Soome piiridel nii kaua õppusi korraldanud, et Soome on sellega harjunud. Riigi tähelepanu on suunatud sisepoliitilistele pingetele ja lähenevatele parlamendivalimistele. Venemaa ületaks piiri koidikul talvepimeduses, kui puude lehedki ei segaks nähtavust ja kaitsja liigutused paistaksid välja.

NATO liitlaste abi viibib, sest USA-s on president Trumpi teisel ametiajal on otsustusvõime nõrgenenud ja Euroopas kõhkleb Saksamaa.

Idapiiri ületamiseks sobivaid kohti pole just palju. Venemaa tuleb Soome põhjaosas Raja-Joosepis üle piiri kahe diviisi ehk umbes 10 000–20 000 sõduriga. Sellise suurusega jõud liigub kiiresti ja seda on lihtne varustada, kui kavatsetakse teha operatsioon, mis kestab kuni paar päeva.

Sallast oleks vägede sihiks edeneda 65 kilomeetrit Kemijärvisse, kus soovitakse raudteejaam oma kontrolli alla saada. Kemijärvist üritaksid venelased edasi liikuda Rovaniemisse ja Torniosse, sealt edasi Haaparantasse, Norra Narviki ja Atlandi ookeanini. Venelaste eesmärk oleks Põhja-Atlandi piirkonna kontrolli alla saamine ning Euroopa ja USA vahelise mereliikluse takistamine.

Kujutatud olukord on aga väga ebatõenäoline, rõhutab Puuperä.

Sallast Kemijärvisse pääseksid väed kiiresti edasi, kuid pärast seda pidurdaksid kitsad ja halvad teed vägede edasiliikumist ning raskendaksid nende varustamist.

Toitu, kütust ja laskemoona kulub sõjas tohututes kogustes. Kui teed on kitsad ja alternatiivseid marsruute pole, võib transport tekitada kitsaskohti, kui mööda minna ei saa. Teede lagunemine võib probleeme süvendada.

Läbi maastiku sõit on veelgi aeglasem ja suurendab näiteks kütusekulu ja varuosade vajadust, kuna sõidukid lähevad maastikul kergemini rikki.

Agressioonisõjas on kõige olulisem aeg, nagu oli näha ka Ukraina sõjas, ütleb Puuperä. Tema sõnul kukkusid venelased algul läbi eelkõige seetõttu, et nad ei jõudnud Kiievisse enne, kui Ukraina jõudis reageerida.

Tihti öeldakse, et halvad teed on kaitsja eelis. Ründaja ei saa katkestada kõiki kaitsja ühendusi, sest usub, et tal läheb neid varsti ka endal vaja. Lahingu alguses võib see nii olla, kuid Puuperä ei ole sellega lõpuni päri.

See on kaitsjale kasulikum kui ründajale, aga kaitsja kannatab samuti selle all, märgib ta.

Puuperä tuletab meelde vana tarkust, et sõjad võidetakse ja kaotatakse alati juba enne sõdu. Infrastruktuur on riigi majandusliku kandevõime võtmeosa ning majandus ise on kogu kaitse- ja sõjavõimekuse alus.

Ta on üllatunud, et põhjapoolse tee korrashoiuks või näiteks maismaaühenduste arendamiseks ei jätku raha nii Pohjanlahe rannikul kui ka Haaparanta ja Tornio piirkonnas.

Minu meelest on imelik, et tunnirongi jaoks raha jätkub, aga selle jaoks mitte, ütleb Puuperä.

Vaatamata tee puudujääkidele peatuks venelaste teekond ilmselt hiljemalt Kemijärvis. Ründajal poleks veekogude ääres eriti palju marsruute valida ja kaitsja oleks valmis.

Iltalehti sõjaline asjatundja Emil Kastehelmi tõstab esile Lääne-Lapimaalt Ida-Lapimaale viivate teede tähtsust logistiliste ühendustena.

Lääne-Lapimaal on teed kehvas seisus. See kehv seisukord kahjustab eelkõige kaitsjat, sest eesmärk on, et vaenlane ei jõuaks kunagi isegi Lääne-Lapimaale, ütleb Kastehelmi.

Varustusühendused võiksid kulgeda näiteks Norra sadamatest Narviki ja Kiruna kaudu Soome.

Ka teistele Põhjamaadele oleks absoluutne eelis, kui põhjapoolsed lahingud peetaks Ida-Lapi ja Kainuu piirkonnas, mitte kaugemal läänes.

Üks potentsiaalne varustustee oleks maantee nr 21, tuntud ka kui Käsivarrentie, mis viib Oulust Kilpisjärvisse ja sealt edasi Norra poole Tromsoni. Tee pole mitte ainult halvas seisukorras, vaid ka kitsas. Sõjavarustus on sageli lai ja möödumiskohti vähe.

Nõuab üsna palju logistilist planeerimist, et ei tekiks teesulgusid, sõnab ta..

Teine võimalik varustustee oleks nn Pokan tie. See on suures osas sillutamata.

Kastehelmi peab endiselt tõenäolisemaks, et Venemaa ründab Soomet veelgi lõuna pool. Isegi siis oleksid kõik põhjapoolsed teed olulised varustusteed.

Igatahes on hoiatusmärke juba aegsasti näha, kui Venemaa hakkab vägesid koondama Soome piirile.

Kogu põhjaregiooni julgeolek on kaitsja seisukohast parimas olukorras just nüüd, mil Soome kaitsejõud on ehk oma ajaloo parimas vormis, kui ollakse NATOs ning Rootsi ja Norra investeerivad oluliselt oma kaitsesse, sõnab ta.