Espoo naine Katriina tegi nädalavahetusel Uusimaa suvilas oma lehekompostis üllatava ja väärtusliku avastuse.

Kompostihunnikust leiti neli pruuni kerakujulist seent, vahendab Helsingin Sanomat.

Naine teadis kohe, millega tegu: paljude poolt ihaldatud trühvliseentega. Samast lehekompostist on samu seeni leitud varemgi.

Esimest korda leidis Katariina oma kompostist trühvleid kaks aastat tagasi. Siis oli paljude poolt ihaldatud hõrgutist veelgi rohkem.

„Tol ajal kaevasime komposti lihtsalt selleks, et sealt multši saada, mida õues kasutada. Järsku taipasin, et oodake, mis pallid need on,” räägib ta.

Seekord leiti trühvleid vähem, umbes peotäis. Naise hinnangul umbes 50 grammi seeni.

„Võib-olla on need kuumad ja kuivad suved põhjuseks, et neid nüüd nii palju ei olnud, aga need olid paraja suurusega,” mõtiskleb ta.

Trühvlid on maailma kalleim söögiseen, mida on mitut liiki. Kõige kallim trühvliliik on Alba trühvel ehk valge talitrühvel, mille kilohind võib kõikuda 6000-124 000 euro vahel.

Soomest leitud trühvlid on tavaliselt nn põhjatrühvlid. Nende aroom on tugevam kui Itaalia liikidel.

Nende kilohind ei tõuse päris kümnetesse tuhandetesse eurodesse nagu Itaalia omadel, kuid mõnel hinnangul võib kilohind küündida kuni 3000 euroni.

Lehekompost võib olla trühvliseente jaoks sobiv koht. Nii ütleb seenetundja Lasse Kosonen, kes teab kohe, millega tegu võib olla.

„Neid on mulle toodud otse aiamullast või kivisillutise alt,” räägib Kosonen.

Ta mäletab, et 1970. aastatel leiti ka Tottijärvi kartulipõllult trühvleid. Kosonen tegi oma esimesed trühvliavastused lehekompostist.

Peamiselt otsitakse trühvleid koolitatud koerte abiga. Trühvlite leidmine on keeruline, sest seened kasvavad täielikult maapinna sees, umbes 30 sentimeetri sügavusel.

Kõik maa all kasvavad seened pole aga söödavad. Kosonen ütleb, et trühvlitega aetakse vahel segi tarnaid ja juurepähkleid. Trühvli tunneb kõige paremini ära marmormustrilise lõikepinna ja tugeva aroomi järgi.

Trühvliseened, nagu paljud teised söögiseened, kasvavad peremeespuu juurestikus. Ühe seente leidmisel on sageli samas kohas ka teisi. Ühe kaevamisega võib leida trühvleid 200 grammist kuni kiloni.

Tänapäeval trühvleid ka kasvatatakse.

Trühvlitega varustatud puude istikute istutamisega saab alustada trühvliaeda. Olenevalt liigist ja tingimustest võib esimesi trühvleid saada 6–9 aasta pärast.

Kust trühvlid Katariina suvilas lehekomposti sattusid, on aga mõistatus.

Läheduses kasvab paju, mis võiks olla seene peremeespuu. Seevastu vana tamme juured võivad ulatuda samuti kaugele ja kuni lehekompostini välja.

Katariina ütleb, et on leitud trühvlitest juba risotot teinud. Samuti on tal plaanis teha trühvliomletti.

„Panin külmikusse klaaspurki terved toored munad ja tüki trühvlit. Maitse jääb läbi koore munadele ja seejärel riivitakse omleti pinnale veidi värsket trühvlit,” räägib ta.

Lisaks mõtles ta proovida neid külmutada. „See oli üks näpunäide, mille leidsin. Muidu on trühvleid raske säilitada,” märgib Katariina.