Ulukitoetustega raha teeninud teinud põhjapõdraomanike maksustatav tulu jäi ka tänavu väikeseks. Ühtlasi paljastab see põhjapõdrakasvatuse maksustamise erimudeli: hüvitistega suurt sissetulekut teeniv põhjapõdrakasvataja ei maksa nende pealt isiklikult makse.
Soome mees Leo ütles väljaandele Helsingin Sanomat, et teenib sada tuhat eurot aastas, sest kiskjad söövad tema põhjapõdrad ära ja riik maksab talle hüvitist.
Leo on viimase kaheksa aasta jooksul olnud Soomes kõige rohkem ulukitoetust saanud isik. Selle aja jooksul on riik maksnud talle hüvitist ligi miljoni piires – Leo enda hinnangul ligi saja tuhande euro ulatuses aastas.
Vaatamata suurele hüvitisele oli Leo maksustatav töötasu eelmisel, 2023. aastal kuue tuhande euro ringis.
Suured ulukikahju hüvitised maksudes ei kajastu, sest põhjapõdraomanik ei pea neid oma isikumaksudes deklareerima.
Summad suunatakse hoopis kohaliku põhjapõdrakasvatuse ühistu raamatupidamisse. Ühistu üks partner maksab iga põhjapõdra eest täpselt samapalju maksu kui teised partnerid.
Hossa-Irni ühistu juhatuses, kuhu Leo kuulub, on kokku 71 osanikku, kelle vahel jagatakse maksukoormust. Muidugi pole ta ainuke, kes kopsakat hüvitist saab.
Ulukihüvitiselt maksavad ühepalju maksu nii hüvitist saanud põhjapõdraomanikud kui ka hüvitist mittesaanud põhjapõdraomanikud.
Sama maksustamismudel kehtib ka muule põhjapõdrakasvatusest saadavale tulule, näiteks liha müügile. Kõik partnerid maksavad sellelt tulult sama summa maksu, olenemata sellest, kes on üksikisiku tasandil liha müünud ja kes mitte.
Viimastel aastatel on see tava tugevalt küsimusi tekitanud. Ebaõiglaseks on peetud seda, et mõned vähesed saavad suuri hüvitisi, aga kõik liikmed maksavad nende pealt makse.
Maksustamisviis on tekitanud küsimusi eelkõige Kainuus ja teistes põhjapõdrakasvatusala lõunapoolsetes organisatsioonides, kus on registreeritud kõige rohkem ulukikahjusid võrreldes põhjapõtrade arvuga. Samal ajal on lihast saadud tulu nendes piirkondades kokku kukkunud.
Mõned põhjapõdraomanikud on olnud seisukohal, et hüvitised tuleks eraldada grupimaksust. Nii maksaksid maksu need, kes hüvitist saavad.
Soomes elab umbes 175 000 põhjapõtra ja eelmisel, 2023. aastal määrati ulukihüvitis umbes 5500 põhjapõdra kohta.
„Riigi poolt seatud põhjapõtrade maksimumarv on 203 700. Keerulise kiskjaolukorra tõttu on puudu ligi 30 000 põhjapõtra, mis tähendab, et meid vaevab alaloendus. Põhjapõtrade populatsioonid on langenud madalale tasemele, eriti lõunapoolses põhjapõdrakasvatuspiirkonnas ja populatsiooni kokkuvarisemise ala laieneb põhja poole,” ütleb ühistu tegevjuht Anne Ollila.
Ollila sõnul ühistu ise maksustamisviisi muutmise ettepanekut ei tee. Ebaühtlane maksustamine on probleemiks vähestes ühistutes.
„Arutelu on olnud ulukihüvitise eraldamise üle eraisiku maksustamisest, aga see pole võimalik. Seetõttu jätkame maksuasjades senise praktikaga, mis lähtub põhjapõdrakasvatuse tugevalt kogukondlikust iseloomust,” räägib Ollila.
Selge enamus põhjapõdrakasvatajatest tegeleb traditsioonilise põhjapõdrakasvatusega, kus põhiosa tuludest saadakse tapa- ja muudest toetustest peale ulukihüvitiste.
Viimastel aastatel on põhjapõdrakasvatuse hüvitised läinud riigile maksma ligikaudu 10 miljonit aastas. Summa sisaldab kahju hüvitamist.
Summa on kasvanud samas tempos, kui on kasvanud kiskjate tekitatud kahjud. Kokku on kahjusumma 2000. aastate algusest kolmekordistunud kogu põhjapõdrakasvatusalal.
