Eesti valmistub sõja puhkemise korral kogu oma elanikkonna välismaale evakueerima. Nii ütles Eesti kaitseväe uus juhataja kindralmajor Andrus Merilo Tallinnas korraldatud seminaril. Soome Iltalehti andmetel võidakse elanikud evakueerida Soome.
Seminarist ja Merilo kõnest kirjutas Eesti päevaleht Postimees.
Peame olema valmis evakueerima inimesi väljapoole ohutsooni ja halvimal juhul katab ohuala kogu Eesti. (Sellisel juhul) on meile olulised mere-, maismaa- ja õhutransport, rääkis Merilo Tallinnas.
Merilo sõnul hakkab Eesti sõjavägi sõja korral oma linnu hävitama, sest see takistab või vähemalt raskendab Eestisse tungiva vaenlase edasiliikumist. Merilo sõnul on Venemaa sõtta minnes alati eesmärgiks maismaa-alade vallutamine.
Millised plaanid tal sõjaolukorras Eesti linnadega seoses on, Merilo sõnul Eesti kaitsevägi täpsemalt avaldada ei taha.
Kui keegi arvab, et me Narvast sõda ei alusta, siis ta eksib. Vajadusel hakkab Eesti sõjavägi ise Eesti linnu hävitama. Näiteks Narvas tuleb valmis olla selleks, et linna taristu ja tänavad tehakse vastasele läbimatuks, rääkis Merilo.
Me ei taha sellest kõva häälega rääkida, kuid sõjaolukorras on väga oluline, et taristut saaks kasutada vastase liikumise takistamiseks, sõnas ta.
Merilo sõnul laseb Eesti vajadusel õhku hooneid ja sildu. Ta rääkis, kuidas Soomes on aastakümneid kavandatud taristut mõttega, et vajadusel saab selle ka õhku lasta.
Näiteks võttis Merilo seminaril ette Tallinna külje all Saku vallas asuva Kanama viadukti, mille õhkulaskmine paari nädala eest andis Eesti kaitseväele kogemusi taristu lõhkumisel. Plahvatuses kasutati 60 kilogrammi trotüüli (TNT). Vana viadukti asemele ehitatakse uus, mis vastab paremini ka sõjaväe vajadustele.
Andrus Merilo sõnul on NATO artikkel kolm tegelikult palju olulisemgi kui artikkel viis, mis algatab NATO ühiskaitse, sest artikli 3 järgi peab kõigil riikidel olema iseseisev kaitsevõime, millega nad saavad ühisesse kaitsesse panustada.
Merilo hinnangul on Eesti praegu olukorras, kus on käimas sõjaline eskalatsioon (laienemine) ning rünnak Eesti vastu võib kujuneda praegusest tõenäolisemaks võimaluseks.
Rünnak Eesti vastu võib muutuda reaalsemaks võimaluseks, kui see meie iseseisva ajaloo jooksul kunagi on olnud, sõnas ta.
Merilo sõnul on tema kõige olulisem ülesanne töötada selle nimel, et sõjaline agressioon Eesti vastu oleks võimatu.
Tahame või mitte, aga kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb sõda, algab meie geograafilise asukoha tõttu ka lahingutegevus meie piirkonnas. Eesti on piiririik. Kui sõda algab, siis niikuinii kaotame üht-teist – inimesed, taristu, territoorium, lisas ta.
Merilo nägemuse kohaselt on lihtsam asendada militaarelemente ja ka inimesi kui infrastruktuuri nagu teed, sillad, sadamad ja raudteeühendused.
Merilo ütles ka, et praegu ehitatavat „Balti müüri” ei saa võrrelda (Teise maailmasõja) Maginot’ liiniga.
Pigem on tegemist laiapõhjaliste tehniliste võimalustega, mis võivad vaenlase liikumist raskendada. Teed, mida praegu ehitatakse, tahab sõjavägi sõja ajal tükkhaaval hävitada. Seega tuleb leida tasakaal sõja ja rahuaja vajaduste vahel, sõnas ta.
Merilo sõnul tuletab eestlaste ajalooline mälu meelde, et kui eestlased peavad vastu, siis see õnnestub.
Kindralmajor Andrus Merilo esines Tallinnas Eesti taristuehitajate seminaril. Tema otsekohesus on Eestis üllatanud paljusid. Paljud on mõelnud ka sellele, kas tõesti saaks kõik Eesti tsiviilisikud sõjajalamilt välisriikidesse ja näiteks naaberriiki Soome üle viia?
Eestis elab üle miljoni inimese. Suuri ja korralikke kõigile tsiviilisikutele avatud pommivarjendeid Eestis ei ole ja praegu ei kavatsetagi neid ehitada, seega on tsiviilelanikkonna ainus võimalus sõja eest varju saada põgenemine.
Soome oleks kõige loogilisem riik, kuhu põgeneda, kuna Eestil on Soomega tihedad laevaühendused. Lõunanaaber Läti oleks vähem tõenäoline evakuatsioonisihtmärk, sest kui Venemaa ründab Eestit, ründab ta tõenäoliselt ka Lätit.
Baltikumi läbiv Rail Baltica raudtee võiks transportida tsiviilelanikke Kesk-Euroopasse, kuid see valmib kõige varem järgmisel kümnendil.
