Soome ehituse olukord on jätkuvalt masendav ja valgus tunneli lõpus on väga hämar. Eelmise, 2023. aasta jooksul pankrotistus veelgi rohkem ehitussektori ettevõtteid kui 2010. aastate finantskriisi ajal.

Käesolev aasta on läinud umbes samas tempos, vahendab Iltalehti.

Soome statistikaameti andmetel oli oktoobri lõpuks ehitussektoris sisse antud 636 pankrotiavaldust. Eelmisel aastal samal ajal oli see arv vaid veidi suurem, 654.

Näidud on veelgi šokeerivamad, kui võtta arvesse, et lisaks pankrotti läinud ettevõtetele on kontrollitult tegevuse lõpetanud kordades rohkem valdkonna ettevõtteid.

Soome statistikaameti andmetel moodustasid eelmisel aastal pankrotti läinud ettevõtted vaid viiendiku kõigist sektoris tegevuse lõpetanud ettevõtetest.

Tulevik ei paista palju roosilisem, ütleb ehitustööstuse ettevõtete katusorganisatsiooni Rakennusteollisuus RT peaökonomist Jouni Vihmo.

Paratamatult tuleb ikka ette pankrotte. Tootmise langus on ka aasta lõpus tavaline. Kui vaadata uute majade ehituse alustamisi, siis oleme nii madalal tasemel, et tööd ei jätku kõigile, sõnab ta.

Ehitusvaldkonda võib pidada väga oluliseks, kui mitte elutähtsaks kogu Soome majanduse jaoks.

Investeeringud sektorisse on moodustanud 15 protsenti kogu sisemajanduse koguproduktist. Ehitusvaldkond annab otseselt või kaudselt tööd sadadele tuhandetele inimestele.

Kevadel tõdeti, et ehitussektori tööhõive olukord on langenud viimase veerandsajandi nõrgimale tasemele. Kuigi majanduses üldiselt on positiivsemaid märke näha, siis Vihmo sõnul ehitussektoris need ei kajastu.

Soome majanduses on pööre toimumas, aga ehitussektoris päris pööret pole. Langus jätkub veel pikka aega ja tööhõive olukord halveneb veelgi kauem.

Alma Tietopalvelut koostas Iltalehti tellimusel nimekirja viimasel paaril aastal pankroti välja kuulutatud ettevõtetest, mis tegutsevad ehitus- ja puitmajatootmises.

Pankrotistunud on 197 ettevõtet, mille käive 2021. aastal või hiljem oli finantsaruannete andmetel vähemalt miljon eurot.

Kokku on nimekirjas 464 ettevõtet, millel on raamatupidamise aastaaruande järgi olnud mingisugune tegevus käibena nähtav aastal 2021 või pärast seda.

Veelgi suurem hulk on pankrotistunud ettevõtteid, kellel pole 2021. aastal või hiljem registreeritud käivet. Põhjuseks võib olla puudulik või puuduv finantsaruannete teave või asjaolu, et tegevust pole toimunud.

Ehitusvaldkonna esindaja Jouni Vihmo sõnul sai valdkonna vilets olukord alguse koroonapandeemiast, millega seoses ehituskulud drastiliselt tõusid.

Siis algas sõda ja kulud kasvasid veelgi drastilisemalt. Ka intressimäärad tõusid taevasse.

Kui paar aastat tagasi ehitati palju, odavalt ja lihtsalt, siis edaspidi on kõik teisiti. Finantseerimine on karmistunud, rahastamise regulatsioon on karmistunud, ehituskulud on tõesti suured, loetleb Vihmo.

Kui ehitussektoris on väike tõus, on Vihmo sõnul selle põhjuseks, et võrdlusnäitajad on nii madalad.

Intressid on tippnumbritelt langenud, kuid Vihmo sõnul sellest üksi veel ei piisa. Paljud asjad peaksid paika loksuma, et korralik tõus oleks võimalik.

Väljavaateid ei muuda paremaks hiljutised nõudmised 10-protsendiliseks palgatõusuks.

See on tööstusharu, mis on selle rahvusvahelise kulu- ja intressimäärade kriisi esirinnas. Loomulikult jätkaks see kahetsusväärset olukorda, mis tööstuses on olnud aastaid, sõnab ta.

Siin on pankrotti läinud ehitusfirmad: