Ukraina väidab, et Venemaa on alates esmaspäevast korraldanud Kurski oblastis mitu soomustatud rünnakut.
Venemaa näib olevat tõhustanud vasturünnakut Kurski oblastis. Vene väed survestavad nüüd Ukraina vägesid põhjast, idast ja läänest, vahendab MTV.
Ukraina allikatele tuginedes on Venemaa suurem vasturünnak „alanud või kohe algamas”, ütleb MTV uudistele Black Bird Group’i analüütik Pasi Paroinen, kes jälgib sõda avalikest allikatest.
Ukraina vägede vallutatud ala Kurski oblastis on nüüd surve all „praktiliselt kõikidest suundadest”.
Suure rünnaku tunnet veel ei ole, kuid võib juhtuda, et see lihtsalt ei paista välja, ütleb Paroinen telefonitsi.
Nii Ukraina kui ka USA välisministeeriumi teatel osalevad Venemaa vägede rünnakus Kurski oblastis ka Põhja-Korea väed. Põhja-Korea on väidetavalt saatnud Venemaale umbes 10 000 sõdurit.
On oletatud, et Venemaa kavatseb Ukraina väed jaanuari lõpuks oma riigist välja tõrjuda.
Põhja-Korea sõdurite lahingutegevuse hindamine on olemasoleva materjali põhjal keeruline, nendib Paroinen. Põhja-Korea võitlejaid on aerofotodelt raske eristada Venemaa omadest, sest nad kasutavad sama vormiriietust ja relvi.
USA mõttekoja Institute for the Study of War hinnangul ei ole Põhja-Korea vägede viibimine Kurskis oluline muutus sõjalises olukorras. Lisavägede poliitiline tähtsus on hoopis teine teema, kuigi Lääne reaktsioonid on seni jäänud hukkamõistu tasemele.
Ukraina väed on väitnud, et Venemaa on alates esmaspäevast teinud mitu soomustatud rünnakut. Tegemist on olnud pataljoni tasemel rünnakutega, mille ukrainlased on väidetavalt tõrjunud. ISW hinnangul on venelastel õnnestunud siiski mõningaid edusamme teha.
Paroineni sõnul ei saa öelda, et Venemaa ründaks eranditult soomukitega. Vastavalt olukorrale on Venemaa läbi surunud sellega, mis on olnud kättesaadav.
Venemaa ründab – ja liigub edasi – ka Ukraina idaosas Donetski oblastis, samuti on viiteid uuele rünnakule Lõuna-Ukrainas.
Ukraina andmetel on Venemaa Kurski oblastisse koondanud umbes 50 000 sõdurit. Samast arvust on rääkinud ka USA.
USA väljaanne New York Times teatas läinud pühapäeval, et kõnealused jõud valmistuvad vasturünnakuks, mille eesmärk on Ukraina väed Venemaalt välja ajada.
Pole teada, kas Venemaa kavatseb jätkata pealetungi Ukraina piirides Kurski oblasti lähedal, kui vastupealetungi esimene eesmärk on täidetud.
Venemaa vasturünnak Kurski oblastis pole esimene omataoline. Sügise jooksul on Vene väed tagasi vallutanud umbes pooled aladest, mis olid okupeeritud Ukraina poolt augustis toimunud üllatusrünnakuga.
Vaatamata Ukraina poole ootamatule rünnakule Kurskis on sõja suur pilt olnud läbi aasta sama. Ukraina ei ole leidnud viisi, kuidas peatada Kremli sõdurite aeglast, kuid kindlat edasiliikumist Donetski oblastis. Vastupidi, Venemaa on suutnud oma edusamme aastaga kiirendada.
Ukraina on süüdistanud Venemaa edasitungi lääneriikide abi puudumises ja nõudnud eriti tungivalt luba kaugmaarelvadega rünnata sügavale Venemaale.
Läänes tuuakse välja Ukraina kroonilist meestepuudust, mida pole lahendatud armee suurendamise ja mobilisatsiooni laiendamise kõnelustega. Samuti on Läänes kritiseeritud sõdurite kasutamist Kurski pealetungil.
Venemaa edusammud on olnud eriti kiired augustis-oktoobris. Nende edusammude tulemusena teatasid USA luureametnikud New York Timesile, et sõda ei ole enam ummikseisus, vaid Venemaa on selgelt edasiliikuv pool.
Rindeliini suhteliselt kiire muutus sügisel on Venemaa vägede „edukate tanki- ja jalaväerünnakute seeria” tulemus, kirjutas USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) selle nädala alguses.
Samas tunnistas mõttekoda, et tema varasem hinnang oli vale ning tegelikult alahindas ta Venemaa võimet rünnakut jätkata pärast seda, kui Venemaa septembri-oktoobri vahetusel vallutas nn kindluslinna Vuhledari.
