Ukraina pealinnas Kiievis on pea iga päev hetk, mil sõda tungib valjult linna. Sel ajal ilmuvad matuserongkäigud, mis veerevad mööda peamisi tänavaid alla Hreštšatõkisse, pealinna kesksele maanteele. Liiklus seiskub. Kõlaritest lastakse langenud sõdurite lugusid erutava isamaalise muusika saatel. Seejärel liigutakse Iseseisvuse väljakule, kus toimusid paljud Ukraina varasemad revolutsioonid. Kaasvõitlejad süütavad rakette ja jätavad hüvasti. Nad istutavad Ukraina lippe lillepeenardesse, mis on ammu muutunud kolla-sinisteks kangaväljadeks. Viimastel päevadel, kui Venemaa pealetung Donbassis hoogustub, on tseremooniad sagenenud.
Ülejäänud päeval naaseb elu linnas tavalisse rütmi. Poed on avatud, restoranid pakuvad süüa ja poliitikud lobisevad. Jutt käib nüüd ainult Donald Trumpist ja ootamismängust. Kas tema uus administratsioon kaldub Ukraina või Venemaa poole? Kas ta saab kehtestada relvarahu? Kas järgnevad valimised? Praegu on Kiievi poliitikute huulil kaks kuupäeva: 20. jaanuar 2025, Trumpi ametisseastumise kuupäev, esimene hetk võimalikuks relvarahuks ja sõjaseaduse tühistamiseks ning 25. mai, varaseim kavandatud valimiste kuupäev, vahendab Economist.
Ukraina presidendi kantselei eitab, et valmistub valimisteks. Enamik allikaid on selle toimumise suhtes skeptilised. See ei ole esimene kord, kui pealinn on kuulujuttudest tulvil. On korralduse ja legitiimsuse küsimused: kuidas saab sõjas olev killustunud riik valimisi korraldada? Riik peab veel taluma ka seda, mida paljud arvavad olevat raske talv. „Praegu valimiskampaanias osalemine oleks enesetapp,” ütleb opositsiooni liige Jaroslav Želežnjak.
Siiski näib, et eeltöö on alanud. Piirkondlike valimiste staap koondab end ja algab töö kandidaatide nimekirjadega. Volodõmõr Zelenski ühe tõenäolise konkurendi esindajad ütlevad, et Ukraina vajab valimisi; kuid nad muretsevad sellekohase avaliku avalduse tegemise pärast, kartes presidendi kantselei ägedat vastureaktsiooni.
Kui valimised korraldataks homme, oleks Zelenskil raskusi 2019. aastal saavutatud ülekaaluka võidu kordamisel. Peaaegu kolm aastat pärast Venemaa sissetungi ei peeta teda enam vaieldamatuks sõjajuhiks, kes ta kunagi oli. Väljaande Economist tehtud siseküsitlus viitab sellele, et tal läheks teise sõjaaja kangelase Valeri Zalužnõi vastases valimisvoorus halvasti. Endine ülemjuhataja saadeti Suurbritanniasse suursaadikuks pärast presidendiga tülli minekut eelmisel aastal. Ta pole oma poliitilisi ambitsioone veel avaldanud, kuigi paljud kutsuvad teda üles kandideerima.
Presidendil läheb paremini, kui ta vastandub teistele opositsioonitegelastele, kellest mõned on aktiivselt vastumeelsed. Presidendi endine kolleeg aga ütleb, et tema parim samm oleks sellest hoolimata kõrvale astuda ja pidada kinni esialgsest lubadusest olla ametis vaid ühe ametiaja. „Zelenskil on terve mainega pääsemiseks ainult üks väljapääs,” ütleb see allikas. „See tähendab valimisi [ilma temata] ja minna ajalukku mehena, kes ühendas rahva sõjas.” Alternatiiviks on riskida, et sind seostatakse sõjalise kokkuvarisemise või mittetäieliku rahuga.
Halvenev olukord rindel mõjutab juba ühiskonda. Sõjaväekaplan Dmõtro Povorotnõi näeb seda uutes sõdurites, kellega ta räägib. „Palju on motiveerimata mehi. Nad võitlevad ainult selleks, et ellu jääda.” Ta ütleb, et sõjavägi tsenseerib kõige negatiivsemaid uudiseid, et vältida kodumaal leekide õhutamist. Kõrgem sõjaväelane nõustub. Tõde varjatakse isegi president Zelenski eest. „Asi pole isegi selles, et teda hoitakse soojas vannis,” ütleb allikas, kasutades kohalikku väljendit, mis viitab sellele, et tema kõrged ametnikud varjavad tema eest infot. „Teda hoitakse saunas.”
Trumpi presidendiks saades valmistub Ukraina muutusteks; see on üks asi, mille toimumises nad on kindlad. Muudes küsimustes on ametnikud vähem enesekindlad. Nad on leppinud uudistega, et Trump kavatseb nimetada kaks Ukraina toetamise vastast olulistele välispoliitilistele kohtadele – Marco Rubio välisministriks ja Mike Waltz riikliku julgeoleku nõunikuks; kuid nad olid häiritud, kui ta teatas, et kohta ei anta endisele välisministrile Mike Pompeole, keda peetakse Ukraina suhtes sümpaatsemaks. „Väga negatiivne areng,” ütleb üks kõrge julgeolekuametnik. Nüüd on mure selles, et Trumpi pakkumine Ukrainale hakkab meenutama midagi lähedasemat tulevase asepresidendi J. D. Vance’i ideedele. See välistaks sisuliselt NATO liikmelisuse, võimaldades samal ajal Venemaal säilitada 18% Ukraina territooriumist, mida ta praegu okupeerib.
Vaatamata sellele, et Kiievis ja teistes pealinnades räägitakse sõja lõpetamisest, mõistab enamik rindel viibijatest, et palju on veel ees. Vladimir Putin hoiab initsiatiivi ja tundub ebatõenäoline, et ta pakuks relvarahu enne, kui mitu lahingut on lahendatud. Kurahoves on Vene väed Ukraina vägedest vähemalt kuus ühe vastu suuremad ja Ukraina taganemine näib peagi vältimatu. Ukraina on taganemas tema poolt omakorda okupeeritud Kurski oblastis, kust Venemaa üritab tuhandete Põhja-Korea sõdurite abiga Ukraina sõdureid välja tõrjuda. Zaporižja oblastis algavad lahingud Ukraina luure hinnangul rünnakuga oblasti pealinnale, olulisele tööstuskeskusele. „Te peate tegutsema reaalsuse piires,” ütleb isa Povorotnõi. „te ei saa öelda, et sõda peatuks ja ootaks.”
