Soome idapiir on olnud suletud juba pea aasta ning väljaande Ilta-Sanomat andmetel ei plaani valitsus seda niipea avada. Hetkel on endiselt tõenäoline varem kogetud relvaks muudetud ehk instrumentaliseeritud migratsiooni taastumise ja laienemise oht.
Kui ohuhinnang peaks muutuma ja valitsus otsustaks proovida idapiiri avamist, siis tehakse seda pigem talvel kui kevadel. Tervet idapiiri ikkagi ei avataks, vaid see oleks ühe piiripunkti avamine. Seda kinnitavad mitmed allikad.
Sellise ajastuse põhjuseks on lumi ja talvised ilmastikuolud üldiselt.
Lumi raskendab inimeste liikumist metsas, kuid lisaks sellele võimaldab lumi inimvoogusid paremini kontrollida nii Venemaal kui ka Soomes. Sel põhjusel tundub katse mõistlikum talvel, kui see nii läheb.
Talvised tingimused on aga seotud ka ohuga, et idapiirile sunnitud inimestel pole Soome talveks korralikke riideid. Soomel on kohustus abivajajaid aidata.
Seni pole valitsus langetanud otsust, et ühe piiripunkti avamist isegi proovitaks. Otsust mõjutab suuresti piirivalve olukorrapilt ja toodetud luureinfo. Olukorda jälgitakse ja hinnatakse pidevalt.
Parlamendis heaks kiidetud piiriseadus on praegu jõus, kuid seda pole aktiveeritud. Erandiseaduse aktiveerimine nõuaks ka üsna tugevaid aluseid.
Viimane Soome valitsuse ametlik otsus idapiiri osas tehti 15. aprillil. Ametliku protokolli kohaselt „kehtib otsus ajutiselt, kuid maksimaalselt seni, kuni see on vajalik”.
Valitsus proovis Vaalimaa ja Niirala piiripunkti avamist viimati 12. detsembril 2023 kehvade tulemustega, sest Venemaa saatis inimesed kohe piirile. Valitsus ei taha isegi proovida avamist, kui ka seekord tekib sama olukord.
Väljaande Ilta-Sanomat info kohaselt on idapiirile valmis minema inimesed, eriti Moskvas ja Peterburis. Suurimaks ohuks ei ole aga juba Venemaal viibivad inimesed, vaid kogused, mille Venemaa suudab kiiresti kolmandatest riikidest piirile toimetada.
Idapiiril on hetkel vaikne.
Selge on see, et sealpool jälgivad piiri ka Venemaa piiriametid. Muidu oleks ka praegu ebaseaduslikke maismaapiiriületusi. Samuti oleks Venemaale ebasoodne, kui idapiir muutuks rahutuks.
Soome piirivalve on valmis väga erinevateks olukordadeks.
Septembri alguses oli juttu, et idapiiri piiritara asukohta otsustati muuta esialgsetest plaanidest Soome piiririba suhtes. Piirivalve uues plaanis asetatakse piiritara Soome piiririba ja tegeliku piirijoone vahele, mille vahe on 5 meetrit.
Väljaande Ilta-Sanomat info kohaselt on põhjuseks see, et aia uus asukoht vähendab Soome territooriumile sisenemise võimalusi.
Üks murettekitavamaid stsenaariume oleks see, et Venemaa saadaks idapiirile haavatavas olukorras olevad inimesed, näiteks naised või lapsed. Hübriidses mõjusituatsioonis võib olla võimalik, et piirile jõuavad ka pagulastena esinevad isikud. Soomele teeb muret suur hulk inimesi lühikese aja jooksul. Inimeste hulgast võivad halvemal juhul Soome jõuda Vene palgasõdurid.
Aia uus asukoht võimaldab näiteks seda, et Venemaa ei saaks ära kasutada relvaks muudetud ehk instrumentaliseeritud riiki sisenemist, kus inimesed saadetakse üle piirijoone Soome-poolsele piiriribale.
